Üheks kõige sagedamini esinevaks valuks on alaseljavalu. Millest see tekib ja kuidas seda leevendada?

Foto: Shutterstock

Kõigist füüsilistest vaevustest on just valu kõige levinumaks globaalseks terviseprobleemiks. Valu on ebameeldiv aisting kehas, mis võib tekkida aeglaselt või äkki ning kujuneda ravimata jätmisel ka krooniliseks. Üheks enim levinud valuks on seljavalu, mida kogeb igal aastal ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast.

Valu saab kirjeldada mitmeti. See võib olla nii äkiline, terav, nõrk kui krooniline. Äge ja terav valu võib tekkida õnnetuste, vigastuste, põletuste, lõikehaavade ja teiste taoliste juhtumite tagajärjel ning kestab üldjuhul seni kuni valu põhjustav tegur on eemaldatud. Kui valu on kestnud üle kahe või kolme kuu, on arstide sõnul tegemist kroonilise valuga. Sellisel juhul vajab inimene juba pikemat ravi, mille määrab arst.

Alaseljavalu – sagedasti esinev valu, mida võib kogeda igas vanuses.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (2020) andmetel on alaseljavalu üheks enim levinumaks valuks, mis mõjutab täna ligi 619 miljonit inimest üle maailma. Sama uuringu kohaselt prognoositakse, et aastaks 2050 kasvavad need numbrid 843 miljoni inimeseni.

Ei ole täpselt teada, mis alaseljavalu põhjustab, kuid üleüldiseks seljavalude põhjuseks peetakse ülemääraseid lihaspinged kehas. Paljudel juhtudel võib alaseljavalu tekkida ülekaalulisusest, raskete asjade tõstmisest, rasedusest – ja teistest teguritest, mis omistavad seljalihastele liigset survet. Samuti võib see esineda ka õnnetuste tagajärjel, seljaaju närvidega seotud probleemide, neerukivide või põletike korral.

Isegi kui alaseljavalu on tugev, viitab see vaid väga harvadel juhtudel tõsistele terviseprobleemidele, nagu näiteks kasvajatele, lülisambamurdudele, põletikulistele reumaatilistele haigustele jne.

Alaseljavalu esineb rohkem vanuse kasvades. Eeldatavalt võib aeg-ajalt esinevaid valusid kogeda rohkem alates 31-st eluaastast, kuid enim on tähendatud juhtumeid 50-55 aastaste naiste seas. Ligi 30% alaseljavaluga patsientidest kogevad valu korduvalt ning umbes kümnendikul muutub see krooniliseks.

Alaseljavalu võimalikud tekkepõhjused:

• Vanus – vanusega võib alaseljavalu sageneda.
• Vähene treening ja liikumine – selle tulemusel on lihased nõrgad ja võivad pikemas perspektiivis põhjustada seljavalusid.
• Raskuste tõstmine – liiga suurte raskuste tõstmine (eriti vales asendis).
• Haigused – mitmed haigused, sealhulgas artriit ja vähk võivad anda tunda seljavaludena. Seda siiski väga harvadel juhtudel.
• Psühholoogilised seisundid – inimestel, kes kannatavad depressiooni või kurbuse käes, on tähendatud rohkem alaseljavalusid.
• Suitsetamine – keha võib seetõttu saada vähem toitaineid ning selg võib muutuda valulikuks.

Alaseljavalu ennetamise kohta on vähe kindlaid tõendeid, kuid on tähendatud, et aktiivne ja liikuv eluviis võib aidata seljavalusid ennetada.

Mida teha tekkinud alaseljavalu puhul?

Sõltumata, kas tegu on äkilise või kroonilise valuga, on see märk tekkivast või juba olemasolevast terviseprobleemist, seega ei tohiks seda eirata ning vajadusel tuleks konsulteerida apteekri või arstiga.

Tasub teada, et harva esineva mittespetsiifilise alaseljavalu korral võiks jätkata igapäevategevusi ning püsida liikvel. Liikumine ei ole seljale kahjulik tegevus ning saab muuhulgas aidata juhtida tähelepanu valust eemale. Lisaks ei muutu sellisel juhul selg kangeks ja nõrgaks.

Kui tekkinud seljavalu häirib igapäevast toimetamist, siis tuleks seda ravida, et lihaspinge ei süveneks. Esmaseks valu leevendamiseks saab nõuandeid küsida apteekrilt ning osta sobivad valuvaigistid apteegi käsimüügist. Väga tugeva või kauem kui kaks nädalat püsiva seljavaluga tuleks pöörduda arsti poole.