Psühholoog selgitab, kuidas lähisuhtevägivalda võimalikult varakult märgata

Lähisuhtevägivald on kaua olnud Eestis pigem tabuteema. Kui näiteks kaaslase löömist ja tõukamist peavad nii noored kui ka täiskasvanud üksmeelselt vägivaldseks käitumisviisiks, ei osata sageli aru saada, et ka vaimne rünnak on lähisuhtevägivald. Koolitundides vägivallateemade käsitlemine aitab vägivalda ära tunda ja julgustab abi küsima. Foto: Shutterstock

Vägivald eskaleerub sageli suhtes aja jooksul, mistõttu on oluline seda märgata võimalikult vara. Mida pikemalt vägivaldses suhtes olla, seda keerulisem võib olla ka sellest väljuda, sest väheneda võib nii usk iseendasse, paremasse tulevikku kui ka võimalus oma muret jagada. Valentinipäeva eel jagab kliiniline psühholoog Katrina Heinmets, kuidas lähisuhtevägivalda ära tunda.

Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivaldne käitumine inimeste vahel, kes on parasjagu või kunagi olnud lähedases suhtes. «Lähisuhtevägivald on süsteemne käitumismuster, millega üks osapool püüab saavutada teise üle kontrolli, kasutades selleks vägivalda, hirmutamist, alavääristamist või muid allutavaid viise. Tülitsemist tuleb suhetes ikka ette ning see on normaalne ning turvalises suhtes osapooled ei karda oma erimeelsusi väljendada. Lähisuhtevägivalla puhul tunneb aga üks osapool hirmu ning ei saa rääkida partnerite mõlemapoolsest vajaduste või seisukohtade väljendamisest, vaid tegemist on süsteemsese võimuvõtmisega teise üle,» selgitas kliiniline psühholoog Katrina Heinmets.

«IKEA uuringu andmetel on Eestis inimesed kõige enam kogenud emotsionaalset (85 protsenti) ja füüsilist (60 protsenti) vägivalda, millele järgneb majanduslik (33 protsenti) ja seksuaalne (9 protsenti) vägivald. Lausa üheksa kümnest lähisuhtevägivalda kogenust avaldas, et nad on kogenud vägivalda korduvalt. Ligi 80 protsenti kinnitas, et nende kogemusel on vägivallal kalduvus süveneda nii pühade ajal kui ka väliste tegurite tõttu, nagu kasvavad kulud ja rahalised väljaminekud. Lähisuhtevägivalda võib kogeda igaüks, olenemata soost, vanusest, haridusest, sissetulekust, mistõttu on oluline ära tunda selle tunnused ja teada, kuidas seda märgates tegutseda,» ütles IKEA Eesti turu juht Marko Põder. Uuring on osa käimasolevast IKEA «Märka vägivalda» sotsiaalkampaaniast, mille eesmärk on tõsta teadlikkust lähisuhtevägivallast.

«Mida pikemalt inimene vägivaldses suhtes on, seda ebakindlamaks võib ta aja jooksul muutuda. Õõnestuda võib enesekindlus, usk viia ellu muutusi ning väheneda ka lootus vägivallavaba tuleviku suhtes. Samuti võib vägivaldne partner aja jooksul isoleerida ohvri inimestest, kes abiks saaks olla,» tõi kliiniline psühholoog välja.

Kuidas märgata lähisuhtevägivalda võimalikult vara?

Heinmets selgitas, et kuna kujunev suhe ise on pidevas arengus, ilmuvad märgid lähisuhtevägivallast sageli suhtesse märkamatult ja koos suhte loomuliku arenguga. «Sageli on nii, et kui inimene ühel hetkel teadvustab vägivalda oma suhtes, hakkab ta ka tagasiulatuvalt nägema mingeid märke, mis ehk juba ammu suhtes olemas olid. See aga ei tähenda, et needsamad märgid oleksid juba suhte algul selget ohtu kuulutanud – pisikeste ja mitmetähenduslike märkida pinnalt ei saagi alati kohe mustvalgeid järeldusi teha, küll aga saame pöörata pilku suurele pildile,» sõnas ta.

Heinmets tõi välja mõned küsimused, mida endalt küsida, kui kahtlustad, et oled ebaturvalises suhtes.

• Kuidas ma end partneri juuresolekul tunnen? Kas ma saan olla mina ise ja end väljendada, eriti siis, kui need pole kooskõlas partneri arvamuse või soovidega?
• Kas ma tunnen iseennast selles suhtes ära? On loomulik, et suhted muudavad meid, kuid kas märkan midagi sellist, mis mõjub mulle negatiivselt? Kas saaksin seda soovi korral muuta?
• Kas mul on suhtes ruumi iseolemisele ja privaatsusele? Või käitub partner armukadedalt ja kontrollivalt ning tahab ülevaadet nii sellest, kus ma käin ja mida teen, kellega suhtlen, või ka ligipääsu minu kontodele, näiteks pangakontole ja e-kirjadele?

Kliiniline psühholoog soovitab proovida ka nii-öelda sõbra testi. «Aseta end kõrvalseisja rolli ja küsi enda käest – kui mu hea sõber, kellest ma väga hoolin, jagaks minuga sellist lugu, siis kas see teeks mind murelikuks? On meeletu, millega inimesed suudavad kohaneda. Kuid kui end sellest olukorrast välja tõstame ja kedagi, kellest hoolime, sinna asemele kujutame, suudame olukorda ausamalt vaadata,» soovitas Heinmets.

Jaga ka oma pisemaid kahtlusi

Kui erinevad märgid suhtes panevad sind kahtlustama, et tegu on lähisuhtevägivallaga, on oluline jagada oma kahtlusi endale usaldusväärse inimesega, kelleks võib olla hea sõber, pereliige või kolleeg. Pöörduda võib ka spetsialisti poole naiste tugikeskusest või ohvriabist, kus saab seda teha ka anonüümselt. Heinmets soovitab ka teema kohta lugeda, ent seejuures olla teadlik, et lähisuhtevägivalla puhul võib partner jälgida, millised veebilehti külastad.

Uuringutulemused kinnitavad kõrvalseisjate toetuse olulisust – selgus, et vägivaldsest lähisuhtest lahkuda aitab peaasjalikult nii teadlikkus professionaalsest abist (ajutine eluase, psühholoogiline nõustamine, õigusabi jne) kui ka lähimate inimeste ehk pere, sõprade või kolleegide toetus. Kolmanda olulisema kriteeriumina toodi uuringus olulise tegurina välja majanduslik võimekus iseend ja oma lapsi ülal pidada.

«Kui märkad oma lähedase juures midagi sellist, mis võib viidata lähisuhtevägivallale, siis ära jäta reageerimata, vaid leia privaatne hetk, et talle märgatut jagada ning pakkuda võimalust sellest rääkimiseks. Võib ka olla, et sõber pole valmis teemat jagama, või ta ei näe seda olukorda samal viisil või et suhtes ongi kõik korras. Oma märkamise jagamine aga annab sõnumi, et inimene ei ole üksi. Lähisuhtevägivalda kogeval inimesel võib olla väga raske toimuvat vägivallana näha, olukorda endale tunnistada või kellelegi sellest rääkida. Seega on sõprade, pere ja kolleegide roll ääretult oluline nii märkamisel kui muutuse loomisel,» jagas Heinmets.

Milles väljendub lähisuhtevägivald?

«Lähisuhtevägivalda iseloomustab süsteemsus. See tähendab, et teatud käitumine kordub ikka ja jälle ning sellel on inimesele mõju. Sageli järgnevad vägivallahetkele vabandused ja lubadused, et sellist olukorda enam ei juhtu, kuid siiski korduvad need olukorrad taas. Isegi kui vabandus sõnades kõlab, siis tegelikult vastutust ei võeta,» selgitas kliiniline psühholoog.

• Kontrolliv käitumine: püüd omada ülevaadet ja mõjutada seda, kellega inimene läbi käib ja suhtleb. See võib väljenduda ka isiklikele kontodele ligipääsu nõudmises, nende salaja jälgimises või jälitamises.
• Emotsionaalne väärkohtlemine: pidev süütunde tekitamine, kritiseerimine, alandamine, naeruvääristamine, solvamine ja manipuleerimine.
• Tugev armukadedus: pidevad alusetud süüdistused käitumise, väljanägemise või tegemiste suunas ning püüd seda mõjutada. Halva tunde tekitamine, kui juhendamisele või soovidele ei alluta.
• Ähvardamine: inimese enda ja tema lähedaste ähvardamine.
• Füüsiline vägivald: vägivaldne või ähvardav käitumine, sealhulgas ka vihaselt vastu seina või patja virutamine.
• Seksuaalne vägivald: mingitele tegevustele sundimine, mida inimene ei soovi teha. Keha ja välimuse või seksuaalse soorituse kommenteerimine ja kritiseerimine.
• Majanduslik kontroll: vajadus ja püüd omada ülevaadet rahaasjadest või isegi ligipääsu neile. Otsustamine ja mõjutamine, mida inimene osta võib. Karjäärivalikute või koolis käimise saboteerimine ja tunde tekitamine, nagu need oleks inimese enda otsused.

Kui vajad tuge, võta ühendust

Ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (24/7) või palunabi.ee;

Lasteabi telefon: 116 111 (24/7) või lasteabi.ee;

Tugi vägivallast loobumiseks: 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00);

Hädaolukorras helista häirekeskuse numbril 112;

Rohkem infot lähisuhtevägivalla kohta leiad siit.