Viis müüti HPV vaktsiinist: kas ja miks peaks lapsi vaktsineerima?

Papilloomviirus (HPV). Illustratsioon Foto: Shutterstock

Alates selle aasta veebruarist on lisaks tüdrukutele võimalik Eestis HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu tasuta vaktsineerida ka poisse. HPV vaktsiiniga seoses ringleb aga mitmeid müüte ja valearvamusi ning PERH-i günekoloog-vanemarst Aleksandra Šavrova lükkab need väited ümber.

HPV on inimeselt-inimesele leviv viirus, mis on maailmas väga levinud ja mis nakatab elu jooksul koguni nelja inimest viiest. Eesti koolides vaktsineeritakse noori riikliku immuniseerimiskava alusel HPV vastu juba 2018. aastast. Kui varem sai vaktsiini tasuta teha vaid 12–14-aastased tüdrukutele, siis alates sellest aastast on vaktsiin saadaval ka poistele ja tasuta vaktsineerimise võimalust laiendati 18. eluaastani.

1. müüt: HPV vaktsiin pole vajalik, sest organism saab viirusest ise lahti. On ikka vajalik

Kuigi suur osa inimestest puutub oma elu jooksul kokku mõne HPV tüübiga, mille organismi immuunsüsteem suudab mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada, siis on ka selliseid HPV tüüpe, millest tulevikus mittevabanemine oluliselt ohustab meie tervist. Siin räägime kõrge onkogeensusega HPV tüvedest. Kui organism ei suuda viirusest vabaneda, võivad limaskestadel tekkida rakulised muutused ning välja võib areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Lisaks emakakaelavähile seostatakse HPV-ga ka päraku-, häbeme-, tupe-, peenise- ning suu ja neelu piirkonna vähi teket. HPV vaktsiin aitab aga osa nendest vähkidest ära hoida.

2. müüt: Poisse pole vaja HPV vastu vaktsineerida. On küll

HPV ohustab nii mehi kui ka naisi, põhjustades pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenisevähki ja vähieelseid seisundeid) ning pea- ja kaelapiirkonnas (nt suu- ja neeluvähk). Viirus levib inimeselt inimesele nahk-naha kontaktis või limaskestade kokkupuutel. Nakkuse võib saada seksuaalvahekorra ajal, kuid piisab ka lihtsalt intiimsetest puudutustest. Seega on oluline vaktsineerida nii poisse kui ka tüdrukuid.

3. müüt: HPV vaktsiin pole ohutu. On küll

Kõigi HPV-vaktsiinide ohutust ja tõhusust on põhjalikult hinnatud ravimiuuringutega. Tänaseks on maailmas manustatud üle 270 miljoni vaktsiinidoosi ja neid peetakse jätkuvalt ohutuks. Ka vaktsiini kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on kerged. Paiksete reaktsioonidena võib ilmneda valu süstekohas, turse ja punetus, peavalu ja pearinglus, samuti võib esineda palavikku. Need nähud on aga organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest. Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on kerged ja mööduvad 1–2 päeva jooksul iseeneslikult.

4. müüt: HPV vaktsiin on sama tõhus igas vanuses. Ei ole

Vaktsineerimise soovituslik vanus 12–14 eluaastat on põhjusega valitud. Kuigi HPV vaktsiini võib teha ka täiskasvanueas, tasub vaktsineerida juba enne intiimelu alustamist, mil inimene ei ole veel papilloomiviirusega kokku puutunud – siis on vaktsiin kõige efektiivsem. Pärast seksuaalelu alustamist on inimene tõenäoliselt juba mitmete HPV tüüpidega kokku puutunud ja vaktsiin nende tüüpide eest inimest enam ei kaitse. Täiskasvanueas vaktsineerides peab arvestama ka sellega, et vaktsiin on tasuline.

5. müüt: HPV vaktsiin mõjutab viljakust. Ei mõjuta

Senistele teadusuuringutele tuginedes võib väita, et HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Samuti ei mõjuta see poiste ja meeste viljakust.