Euroopat ähvardab uus tõsine nakkushaigus

Enamasti levib Klebsiella pneumoniae haiglates, hooldekodudes ja mujal, kus on palju haigeid inimesi. Foto: Shutterstock

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) viimane riskianalüüs näitas, et võrreldes 2021. aastaga on rasket haigestumist põhjustava bakteri Klebsiella pneumoniae (hvKp) 23 esinemissagedus oluliselt kasvanud. Tüve muudab eriti problemaatiliseks selle ravimiresistentsus.

Alates ECDC kiirest riskianalüüsist 2021. aastal on Euroopa Liidu riikide arv, mis teatasid Klebsiella pneumoniae (hvKp) järjestuse tüübist 23, kasvanud neljalt kümnele, juhtumite arv aga 12-lt 143-le.

Teine muret tekitav põhjus on see, et hvKp 23 on üha enam omandanud mitmesuguseid geene, mis on seotud resistentsusega karbapeneemide suhtes, mis on tõsiste infektsioonide raviks kasutatav antibiootikumide rühm.

Kuna tegu on antibiootikumidega, millest enam paremaid vahendeid ei leidu, muudab see võitluse haigusega väga keeruliseks, nendib ECDC antimikroobse resistentsuse ja tervishoiuga seotud infektsioonide osakonna juhataja Dominique Monnet.

Karbapeneemi suhtes resistentse hvKp levik tervishoiuasutustes suurendab ECDC hinnangul eeldatavasti haigestumust ja suremust haavatavate patsientide populatsioonide hulgas.

ECDC kutsub üles võtma kasutusele bakteri levikut leevendavaid meetmeid, mis hõlmavad hoiatusi arstidele ja kliinilise mikrobioloogiaga tegelevatele laboritele, piisava laborivõimsuse loomist hvKp isolaatide tuvastamiseks, sealhulgas kogu genoomi järjestamist. Kahtlust äratavad proovid palutakse esitada riiklikele referentlaboratooriumitele ning tervishoiuasutustes soovitatakse pöörata suurt tähelepanu nakkuste ennetamisele ja kontrollimeetmete tõhustamisele.

Varem leiti hvKp tüvesid peamiselt Aasias, need levisid peamiselt kogukonna sees ja olid harva antibiootikumide suhtes resistentsed. Hiljutised aruanded osutavad aga kasvavale geograafilisele levikule ja ravimiresistentsuse suurenemisele.

Mis on Klebsiella pneumoniae?

Klebsiella pneumoniae on sooltes leiduv tavaline bakteritüüp, mis on tavaliselt kahjutu. Kuid Klebsiella pneumoniae võib olla ohtlik, kui see satub keha teistesse osadesse, eriti kui inimene on juba haige. Need võivad muutuda nn superbakteriteks, mida on antibiootikumidega raske allutada. Mikroobid võivad põhjustada kopsupõletikku, nakatada haava või verd ning põhjustada muid tõsiseid probleeme. 

Bakterite verre sattumise korral tekivad sümptomid, nagu palavik, külmavärinad, kiire pulss, madal vererõhk, pearinglus, valu kõhus, iiveldus ja oksendamine, kõhulahtisus, kiire hingamine, segadus, deliirium, nahalööve või naha värvuse muutus, hüpotermia ehk madal kehatemperatuur.

Haigestumiseks on vaja otsest kontakti. Üks võimalus oleks puudutada nahavigastust määrdunud kätega.

Enamasti levib Klebsiella pneumoniae haiglates, hooldekodudes ja mujal, kus on palju haigeid inimesi. Tervishoiutöötajad võivad mikroobe levitada, kui nad ei pese ega desinfitseeri käsi sageli. Mikroobid võivad levida ka siis, kui satuvad meditsiiniseadmetele, näiteks ravimi manustamiseks kasutatavate tilgutite torudele, hingamist abistavatele seadmetele, kuseteede kateetritele.

Need mikroobid on kõige levinum haiglas saadud kopsupõletiku põhjus.

Allikas: WebMD