/nginx/o/2012/04/03/1039502t1h52e0.jpg)
Kas tehnoloogia pealetungis on arstikunst relikt või vajalik oskus? Tartus alanud Eesti arstide päevadel arutlesid arstid klassikalise arstikunsti koha üle moodsas meditsiinis, vahendas med24.
Arstid arutlesid: kas arstimine on kunst?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna Keskhaigla sisearsti Kai Suklese sõnul on arsti ja patsiendi suhe moodsas meditsiinis partnerlussuhe. «Tehnoloogial on üha suurenev roll moodsas meditsiinis, kuid andmete analüüsi juures on siiski vajalik arstikunst. Meie digiretsept näitab, kas patsient on ravimi välja ostnud, kuid kes vastutab selle eest kui patsient ravimeid ei võta? Kindlasti patsient, kuid ka arstil on oluline roll patsiendi suunamisel,» rääkis ta.
Suklese sõnul on moodsas meditsiini negatiivseks küljeks kiirus. «Meil ei jätku aega patsientidele otsa vaatamiseks või kuulamiseks. Patsient tuleb arsti juurde, kuid arst klõbistab vaid arvutis. Tänapäeval ei saa olla arst ilma arstikunsti valdamata ja ei saa olla arst ilma moodsat meditsiini valdamata.»
Perearst Katrin Martinsoni sõnul ei ole tihti võimalik lahendada arsti ja patsiendi vahelisi suhtlusprobleeme. «Teoreetiliselt on arstil võimalik patsienti valida, kuid Eesti riigis ei ole loodud arstile mingit võimalust patsienti vahetada, mis tekitab probleeme konfliktisituatsioonis. Parem oleks, kui mõlemal osapoolel oleks rohkem valikuvõimalusi,» rääkis ta.
Ida-Tallinna keskhaigla diagnostikakliiniku juhi Toomas Kariisi sõnul on arsti roll mitmekülgne: «Mõne jaoks on arst elupäästja, mõne jaoks invaliidsust ja muid hüvesid määrav sotsiaaltöötaja, meedia silmis võib arst olla ka korruptant. Ka arst ise näeb endal erinevaid rolle - spetsialist, õpetaja, eriala edendaja, hinnakirja koostaja, ravimiuurija, teadlane, ettevõtja.»
Tänase arstitöö probleemina tõi Kariis välja koormusnormide puudumise. Koormusnormid on vaid patoloogias ja radioloogias, kus erialaseltsid on need ise määranud.
Ühe lahendusena näeb Kariis tehnilist abipersonali, kelle rollid on Eestis välja arendamata. Näiteks Rootsis on nelja ortopeedi kohta üks sekretär, kes tegeleb puhtalt tehnilise korraldusega. Tegemist on kasvava suunaga - näiteks ITK-s teevad õendustöötajad iseseisvat vastuvõttu juba 50 erialal.