Loe, kui paljud inimesed on Eestis rahul arstiabiga

Stetoskoop Foto: Valgamaalane

Eelmisel aastal oli arstiabi korraldusega rahul 63 protsenti Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest, seejuures pidas üle poole elanikkonnast arstiabi kättesaadavust heaks, selgus tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.

2023. aastal kulus tervishoiule 2,1 miljardit eurot, mille toel kasutas tervishoiuteenuseid ja ravikindlustushüvitisi 1,18 miljonit inimest. Värske rahulolu-uuringu kohaselt on Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 63 protsenti elanikest ja riikliku ravikindlustusega 67 protsenti elanikest. Seejuures peab arstiabi kättesaadavust heaks üle poole (54 protsenti) Eesti elanikest. Kõik mainitud tulemused on langenud koroonapandeemiaeelsele tasemele.

Tervisekassa juhi Rain Laane sõnul on need näitajad olulised indikaatorid kõigile tervishoiusüsteemis osalejatele ja peegeldavad praegust olukorda tervishoius. «Arstiabiga rahulolu on mõistagi tugevas seoses raviteenuse kättesaadavusega. Inimeste nõudlus tervishoiuteenuste saamiseks on suurem, kui me praegu pakkuda suudame. Ühelt poolt on takistuseks see, et praeguse tervishoiu rahastuse juures suudamegi katta vaid 94 protsenti ravivajadusest. Teisalt süvendab kättesaadavuse probleemi ka tervishoiutöötajate puudus, millele kiireid lahendusi ei ole,» nentis Laane.

Laane tõdes, et kuigi arstiabi korralduse ja kättesaadavuse asjus ollakse kriitilisemad, on rahulolu õdede ja arstide tööga väga suur. Kõige rohkem on inimesed rahul oma viimase eriarstivisiidiga (91 protsenti patsientidest) ja hambaarsti külastusega (84 protsenti). Pereõe iseseisval vastuvõtul käinud patsientidest jäid viimase visiidiga rahule 85 protsenti vastajatest. Kaheksa patsienti kümnest on rahule jäänud ka perearsti vastuvõtuga.

Mullu puutus tervishoiusüsteemiga ühel või teisel moel kokku 97 protsenti kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (82 protsenti), külastati perearsti (63 protsenti), käidi eriarsti vastuvõtul (61 protsenti) või hambaarsti juures (49 protsenti).

Ühtlasi selgus Kantar Emori uuringust, et üle poole elanikkonnast (55 protsenti) eelistab kõigi raviteenuste rahastamist ravikindlustusest, kuigi ravijärjekorrad võivad kohati olla väga pikad. Umbes kolmandik (32 protsenti) eelistab, et ravikindlustusest rahastatakse piiratud hulka raviteenuseid, mille tulemusel oleksid ravijärjekorrad lühemad või puuduksid sootuks.

Pikkade järjekordade vältimiseks oleks ligi kolmveerand (74 protsenti) kõikidest eestimaalastest valmis täiendavalt arstiabi eest maksma. Ligi 60 protsenti oleks valmis tervishoiuteenuste eest panustama kuni 100 eurot, sealhulgas 44 protsenti kuni 50 eurot. Kõige enam ollakse täiendavalt valmis maksma eriarstiteenuste, hambaravi ja taastusravi eest.

Umbes pooled elanikest on ise arstiabi eest tasunud, et kiiremini arsti juurde pääseda. Nende inimeste osakaal on aja jooksul kasvanud, olles viimase kuue aasta kõrgeimal tasemel.

Rain Laane tõdes, et Eesti tervishoius on omaosaluse määr kriitiliselt kõrge. «Omaosalus võiks olla kuni 15 protsenti, aga praegu on see 22 protsendi juures. Seetõttu tekivadki pikad järjekorrad või isegi olukorrad, kus inimene ei ravi end, sest see on tema jaoks liiga kallis. Tulemus on see, et haigus süveneb ja lõppkokkuvõttes läheb ravi riigile veelgi rohkem maksma,» nentis Laane.

Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2023. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1263 Eesti elanikku. Tervisekassa avaldab uuringutulemuste aruande veebruari lõpus.