Proviisor selgitab, mis põhjustab lastel kasvuvalu ja millal võib see probleeme tekitada
19. veebruar 2024, 17:02
Kasvuvalud võivad nime järgi viidata küll pikkuse viskamisele, kuid tegelikult on sel pikkusega vähe pistmist. Siiski vajavad kasvuvalud teinekord lapsevanema kõrgendatud tähelepanu.
Lapse pikkust reguleerib meie organismi ajuripatsi kasvuhormoon ehk somatotropiin, mis stimuleerib kasvu ja rakkude paljunemist. «Kasvuhormooni peamised funktsioonid ongi luu- ja lihasmassi suurendamine ning seda hormooni toodetakse une ajal. Kõik, mis segab meie uneaega, pidurdab ka kasvuhormooni teket,» selgitas BENU apteegi proviisori Marget Raukas.
Lapsed ja teismelised kasvavad ning läbivad puberteedi erinevatel aegadel. «Poiste puhul algab puberteet tavaliselt hiljem kui tüdrukutel – umbes 9–15 aasta vanuselt ning kasvuspurdid kestavad kuni 20-aastaseks saamiseni. Ühe kasvuhoo ajal võib laps pikkusesse kasvada 9–10 cm,» kirjeldas proviisor.
Kasvuhoog võib sõltuvalt vanusest kesta mõne päeva või kuni nädala. «Seda võib märgata lapse suurenenud söögiisu, unevajaduse või meeleolu muutumisest. Enamikel juhtudel küpsevad väikest kasvu teismelised füüsiliselt kauem kui nende eakaaslased. See tähendab, et lapse kasv sõltub ka nende vanemate pikkusest. Mõningatel juhtudel on kasvuprobleemid aga seotud meditsiiniliste põhjustega.»
2–10-aastastest lastest umbes kolmandikul võib esineda öiseid kasvuvalusid. See põhjustab liigeste valulikkust, jäikust ning põletikku enamasti reitel, säärtel või labajalgadel. «Väikelapseea kasvuvalu põhjustesse tuleb suhtuda tõsiselt ning aegsasti pöörduda perearsti vastuvõtule. Mõned uuringud on täheldanud neil lastel madalamat valuläve, mis soodustab hilisemaid kõhu- või peavalusid.»
Samuti on täheldatud neil lastel väga painduvaid liigeseid või lampjalgu. Siiski pole ühtegi viidet, et kasvuvalu tähendaks seda, et laps kasvab väga pikaks. «Uuringute järgi puuduvad andmed, et kasvuvalud muudaks meid kasvult pikemaks – see on pigem üldtervise, toitumise ja geneetika kombinatsioon.»
Inimese kasvu haigusseisundi põhjuste hulka kuuluvad nii geenide kui ka hormoonide häired, kõhre-ja luukasvuhäired ning kroonilised haigused. Pikka kasvu põhjustavaid geenihäireid uuritakse proviisori sõnul DNA-uuringutega. «Enamasti on need haruldased haigused paljude muude sümptomitega.»
Kui kasvuhood põhjustavad meeleolu ja söögiisu (liigtoitumine) suurenenud vajadust pikemalt kui nädal, siis tasuks samuti vastava spetsialisti poole pöörduda. «Haiguste varajane avastamine ja vajalike vitamiinide ning toidulisandite kasutamine aitab ennetada hilisemate kasvuprobleemide süvenemist. Ka erinevate spordialadega tegelemine arendab suuremal määral luude ja lihaste arengut ning vähendab kasvuraskusi.»