Geenidoonorid hakkasid testima uut geeniinfo portaali

Geenikiip Foto: Karl Erik Piirimees

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu kutsub 1000 valitud geenidoonorit testima uut portaali MinuGeenivaramu. Praegu veel arendamisjärgus oleva veebikeskkonna kaudu hakatakse geenidoonoritele jagama personaalseid teadusuuringute tulemusi geneetiliste eelsoodumuste ja päritolu kohta.

Geenidoonorite portaalis hakatakse pakkuma personaalset infot viies valdkonnas: teist tüüpi diabeedi ja südame isheemiatõve eelsoodumuste, kofeiini lagundamise kiiruse, geneetilise päritolu ning teatud ravimite sobivuse kohta. Geenivaramu juhi professor Lili Milani sõnul aitab portaalis olev teave geenidoonoritel end ja oma tervist paremini tundma õppida. «Teist tüüpi diabeeti ja südame-veresoonkonna haigust, mille kohta me muu hulgas teadusuuringutel põhinevat riskiinfot jagame, saab tervisliku eluviisiga edukalt ennetada. Seega loodame, et motiveerime geenidoonoreid rohkem oma tervise peale mõtlema ja tegema tervislikumaid valikuid,» ütles Milani.

Geenivaramuga on liitunud enam kui 212 000 geenidoonorit, tänu kellele on võimalik uurida geenide rolli tervise hoidmisel. Milani sõnul nõuab saadud teadmiste jõudmine praktikasse küll aega, kuid lõpuks pikendavad need paljude inimeste tervena elatud aastaid. «Kuigi geenidoonoriks olemise juures on tähtsal kohal hea tunne teaduse hüvanguks panustemises, siis püüame portaaliga täita paljude geenidoonorite ootusi ja võimaldada neil saada osa geenivaramu pikaaaegse töö viljadest,» ütles ta.

Portaal MinuGeenivaramu on arendusjärgus ja praegu kutsutakse seda testima 1000 geenidoonorit, kes moodustavad esindusliku rühma eri demograafiliste näitajatega inimestest. Testimisel püütakse tuvastada võimalikud kasutusprobleemid ja need lahendada. Milani sõnul kutsutakse mõne kuu pärast järgmisesse testimisfaasi veel 9000 geenidoonorit. «Portaali avamine kõikidele geenidoonoritele sõltub sellest, kuidas sujuvad testimisfaasid,» lisas ta.

Terviseminister Riina Sikkut avaldas tunnustust nii geenivaramule innovaatilise digilahenduse väljatöötamise eest kui ka kõikidele asjaosalistele, kes on aidanud geenivaramul lahendada projektiga seotud eetilisi ja juriidilisi küsimusi. «Portaal on suurepärane näide, kuidas teadusesse panuse andmine jõuab inimesteni ringiga tagasi,» sõnas Sikkut. Geenidoonorite portaalis jagatav geeniinfo ei lähe küll otse arstide töölauale, kuid ministri sõnul töötavad Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa praegu selle nimel, et juba sel aastal saaks esimese personaalmeditsiini võimalusena kasutusele võtta rinnavähi ennetusteenuse.