Kogenud päästekorraldaja: minu suured unistused on täide läinud

Katrin Vaarik 1993. aastal, kui ta oli päästekorraldajana töötanud juba kümme aastat. Foto: Erakogu

Noorena tahtis Katrin Vaarik minna lavakunstikateedrisse näitlejaks õppima, kuid elu läks teisiti. Tänavu 12. veebruaril täitus tal 40 aastat päästekorraldaja ametis.

Väärikas staaž Eesti rahva siseturvalisuse tagamisel ja saabuv vabariigi aastapäev on just õige hetk, et teha tagasivaade tööle, hinnata minevikku ja seada ootusi. Sel aastal, kui Vaarik lavakasse astuda kavatses, vastuvõttu ei olnud. «Mõtlesin, et sügisel lähen ikka katsetele, aga suvel olen kodus. Juhtus aga nii, et sel ajal tahtis mu sõbranna tädi, kes töötas tuletõrjes – siis oli ainult tuletõrje dispetšer, politsei ja kiirabi väljakutseid ei olnud –, puhkusele minna, kuid ei leidnud asendajat. Ma siis läksin. Algul mulle üldse ei meeldinud seal, oli selline pime ruum ja telefon tegi samasugust häält nagu vali koolikell, hüppasin iga kord toolilt püsti, kui see helises,» meenutab Vaarik esimest tööpäeva.