Sclerosis multiplex'i haiged ootavad ravimit

Katrin Gross-Paju. Foto: CISSE NOORMETS

Ehkki Eestis hoitakse sclerosis multiplex (SM) esimese valiku ravimitega enamasti kontrolli all, sellest sageli ei piisa ja vaja oleks teise valiku ravimeid, mida aga meie haigekassa nende kõrge hinna tõttu ei kompenseeri.

Lääne-Tallinna keskhaigla SM keskuse juhataja Katrin Gross-Paju sõnul tuleb selle diagnoosiga haigeid kogu aeg juurde ja hädasti oleks tarvis uut ravimit, mis tegelikult olemas, aga meile Eestis esialgu kättesaamatu. Samas areneb ravimitööstus nii kiiresti, et kohe-kohe tulevad uued ravimid peale ja nii võime rongist maha jääda.

«Mul on hirm, et me siin Eestis ei jõuagi kunagi neid uusi rohtusid ära oodata. See ongi see, mis teeb murelikuks nii meid kui meie patsiente. See tundub ebaõiglane, seda enam, et enamik neist on tööinimesed, kes panustavad iga päev sotsiaalmaksu,» rääkis neuroloog.

Uute ravimite hulgas on selliseid, mida tuleb tarvitada tsükliliselt, vaid teatud arv päevi aastas. Tegu on pikatoimelise püsiraviga, mis aga inimese jaoks pole kuigi koormav – ta on 10 aasta jooksul ehk vaid 2-3 korda tilguti all või saab aasta jooksul paar süsti. Praegu tuleb süsti teha enamasti kas iga päev või ülepäeva.

SM-keskuse juhi sõnul on meil paljude teiste haiguste ravimid palju paremini kättesaadavad. «Eks me elame selles meditsiinis, millise ise kord valisime,» tõdes ta.

Neuroloogi sõnul võivad SMi haigestunutel olla erinevad tundemärgid, kuid ta rõhutas, et need pole siiski ebamäärased, vaid üsna konkreetsed. Näiteks võib sellest märku anda ühe silma nägemise langus, tasakaaluhäired või jalanõrkus. Esmalt tuleks pöörduda perearsti poole, kes oskab vahet teha, kas tegu on lihtsalt väsimuse ja stressiga, või tuleb patsient neuroloogi vastuvõtule suunata.

Saanud peale ennetava ravi, võib SMi haige elada tervena aastakümneid. Aga kui esimese valiku ravimitest ei piisa, siis peavad arstid abitult käsi laiutama ja see ei meeldi kellelegi. «Kümne aasta pärast võib kellegi jaoks juba lootusetult hilja olla, sest raviga tuleb alustada kohe,» lausus neuroloog.

Nimetuses sisalduv sõna sclerosis tekitab inimestes hirmu, sest seostub mälu ja mõtlemise või ehk koguni dementsusega, mida aga üldse ei pruugi olla. Ka ravitavust mõistetakse erinevalt: «Me võtame ju rohtu ka gripi ja kopsupõletiku ajal, selleks et haigus kulgeks kergemalt ja oleks kontrolli all. Ega neid haigusi, mida täielikult välja saab ravida, kuigi palju olegi. Uute ravimitega elame lihtsalt kauem ja paremini,» rääkis tohter.

Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul on ootelehel praegu sadakond uut ravimit ja kõik on vajalikud. Seetõttu ei osanud ta öelda, millal uus ja tõhus SMi ravim Eestis rahastuse võib saada. «Valiku tegemisel peame hindama, millist lisaväärtust ravim annab ja kas kulukus on sellele vastav,» selgitas ta. Viimati sai haigekassa heakskiidu uneuuring.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lisas omalt poolt, et tegu on väga kalli ravimiga ja kuna Eesti vajadus on nii väike, siis pole ka hinnas ravimifirmadelt alla andmist loota.