Väsimuse taga võib olla olulise aine puudus

Peavalu Foto: Shutterstock

Väsimuse, energiapuuduse, üldise nõrkuse, tähelepanu-, mälu- ja meeleoluhäirete taga võib olla SYNLABi laboriarsti dr Meeli Glükmanni sõnul rauapuudus.

Rauavaeguse sümptomiteks võivad olla ka peavalud, südame puperdamine ja hingeldamine juba väikesel koormusel, liigeste valulikkus ja krambid jalgades, haprad küüned, juuste väljalangemine ja nahaprobleemid.

Rauapuudus on sagedasim aneemia ehk kehvveresuse põhjus. «Kehvveresuse korral tekib kudedes niinimetatud hapnikunälg. Luuüdis ei moodustu piisavalt uusi punavererakke ja ei sünteesita piisavalt hapnikku transportivat ja rauda sisaldavat hemoglobiini,» selgitab laboriarst. Lisaks hemoglobiini tootmisele taastab raud kudesid ning toetab südame-, lihas- ja närvikoe talitlust.

Rauavaegus ohustab enim naisi

Rauapuudus on väga laialt levinud probleem ning selle all võivad kannatada kõik, olenemata soost ja vanusest, kuid suurim riskirühm on siiski naised. «Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel kannatab rauapuuduse all umbes veerand maailma inimestest ning naistest iga viies, rasedatest aga iga teine. Sageli esineb naistel rauapuudus menstruatsiooni ja raseduse ajal,» selgitab dr Glükmann ja lisab, et rauavaegusaneemiast on ohustatud ka taimetoitlased ja sportlased, eriti just jooksjad. «Rauapuudus alandab hemoglobiinitaset ja seepärast tekib füüsilisel koormusel kiiremini väsimus ja energia saab rutem otsa.» Suurenenud rauavajadus on ka imikutel, väikelastel ja intensiivses kasvueas noorukitel. Dr Meeli Glükmann lisab, et kasinate rauavarude korral suureneb organismi võime rauda siduda mitmekordselt. Näiteks raseduse ja imetamise ajal, kui naiste rauavajadus on suurem.

Mis rauataset näitab?

SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann ei soovita rauda lihtsalt igaks juhuks iseseisvalt juurde võtma hakata. «Lõpuks on kerge rauapuudus ohutum kui selle ületarbimine,» hoiatab doktor ja nendib, et organismi liigselt kuhjunud raud võib põhjustada maksa- ja kõhunäärmekahjustusi.

Organismi vajaduse rauapreparaadi järele saab välja selgitada lihtsate vereproovidega, määrates rauadepood ferritiini analüüsiga, hinnates punavereliblede ehk erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisaldust veres hemogrammi analüüsiga.

Pärast talve on arsti sõnul hea hinnata ka oma üldisi terviseriske, et saada teada, kuidas viimaste kuude tubased tingimused: trennis pole käidud, liikumine on olnud piiratud ning söödud pigem rohkem, kui vaja ja mitte just kõige tervislikumalt, on mõjutanud üldisi tervisenäitajaid.

Kui rauavaru näitav ferritiin peaks probleemile viitama, tuleb doktori sõnul vähese rauapuuduse korral lisada menüüsse rauarikkaid toite. Olulise puuduse korral aga tarvitada täiendavalt rauapreparaati.

Rauapuuduse leevendamine

«Rauapuuduse sagedasem põhjus tänapäeval on rauavaene toidualud,» nendib arst. Paremini saab organism raua kätte loomsetest produktidest, raskem on omastada aga rauda, mis pärineb taimsetest allikatest. «Kui näiteks lihas leiduvat rauda omastab organism 15–35 protsendi ulatuses, siis taimedest imendub vaid 5–8 protsenti,» selgitab dr Glükmann. Siit ka põhjus, miks taimetoitlastel on suurem oht rauapuuduse tekkimiseks.

Parimad loomse raua allikad on tohtri sõnul maks, vereproduktid, tailiha, austrid ja muna, taimsetest aga spinat jt rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, kuivatatud puuviljad, pähklid, täisteratooted ja maasikad. Igasugune rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene.

Raua imendumist organismis toetab C-vitamiin ja seda sisaldavad tsitrusviljad, näiteks apelsini- ja tomatimahl. Samas takistavad raua imendumist piim, kohv, tee, punane vein ja täisteratooted. Samuti võib raua imendumist pärssida suures koguses tarbitud kaltsium.

Kui rauavaru on väga madal, siis ei maksa ainult toidust saadava raua peale lootma jääda, vaid alustada tõhusa rauaravikuuriga, mis tavaliselt on päris pikaajaline.

Teadlikult toitudes on aga üldiselt võimalik rauapuudust ennetada.