Ligi neljandik patsientidest ootas eriarsti vastuvõttu mullu rohkem kui kaks kuud

Kopsuröntgen. Foto: Shutterstock

Tervisekassa andmeil on Eesti inimesed eriarstiabiga rahul, aga väljakutseks on selle kättesaadavus. 

Tervisekassa avalikustas uuringu tulemused, mis kajastavad eriarstiabi kasutamist ja sellega rahulolu 2023. aastal.

Eelmisel aastal investeeris Tervisekassa 1,1 miljardit eurot eriarstiabi teenustesse, aidates 784 592 patsiendil saada vajalikku meditsiinilist abi. Ligikaudu 60 protsenti kindlustatutest käis mullu eriarsti vastuvõtul, seejuures olid tihedamad külastajad naised ja eakad vanusegrupist 75+. Kokku toimus 2023. aastal ligikaudu 4,1 miljonit ambulatoorset eriarstiabi arsti, õe ja ämmaemanda vastuvõttu, mis on neli protsenti rohkem võrreldes eelneva aastaga. Enim vastuvõtte toimus günekoloogia, oftalmoloogia, koduõenduse, üldkirurgia, psühhiaatria ja ortopeedia erialadel.

Uuringust selgus, et patsientide rahulolu eriarstiabi teenustega on jätkuvalt kõrge, 91 protsenti eriarsti külastanud patsientidest jäid vastuvõtuga rahule. Eriti kõrgelt hindavad patsiendid (92 protsenti vastanutest), et eriarstid selgitasid terviseseisundit ja ravivõimalusi lihtsal ning arusaadaval viisil.

Tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnase sõnul on Tervisekassa eesmärk tagada kõigile Eesti elanikele kvaliteetne ja kättesaadav eriarstiabi. «On julgustav näha, et meie patsiendid tunnustavad eriarstiabis töötavate eriarstide ja õdede professionaalsust ja pühendumust. Samuti tõstame esile nende oskust kaasata patsiente raviprotsessi, mida hindas kõrgelt 76 protsenti vastanutest. Küll aga on erinevatel põhjustel suurem väljakutse eriarstiabi kättesaadavusega,» ütles Tähnas.

Tervise infosüsteemi andmetel oli 2023. aastal ambulatoorse eriarstiabi plaanilise esmase vastuvõtu mediaanooteaeg 21 päeva. Kuigi 20 protsenti patsientidest jõudis eriarsti vastuvõtule kuni seitsme tööpäeva jooksul, pidid rohkem kui pooled (57 protsenti) ootama enam kui kuu aega. Ligi neljandik patsientidest ootas vastuvõttu rohkem kui kaks kuud.

Juba 2024. aastal on Tervisekassa eelarve puudujäägis, mistõttu on tulnud vähendada tervishoiuteenuste osutajatega lepingu mahte. 2025. aastal on Tervisekassa prognoositav puudujääk ligi 150 miljonit eurot – see tähendab, et mitte lisanduva summa korral kannataks arstiabi kättesaadavus veelgi ning inimesed on kauem järjekorras ja saavad vähem raviteenuseid.

2023. aastal kasvas e-konsultatsioonide kasutamine, pakkudes perearstidele ja eriarstidele uusi võimalusi koostööks ja patsientide kiiremaks abistamiseks. «Töötame aktiivselt selle nimel, et parandada eriarstiabi õigeaegsust ja kättesaadavust. Selleks tegeleb Tervisekassa pidevalt e-konsultatsiooni võimaluste laiendamise, kaugteenuste ja raviteekondade arendamisega,» lisas Tähnas.