Elustiilihaigustele kulub röögatult raha: Eesti osaleb üleeuroopalises rahvatervishoiu projektis

Jalutamine tugevdab tervist. Foto: Shutterstock

Oslos sel kuul toimunud kohtumisel sai ametliku alguse vähi ja muude mittenakkushaiguste ennetamisele suunatud nelja aastane koostööprojekt JA PreventNCD. Euroopa Liidu kaasrahastusel on projekti kogueelarve 95,5 miljonit eurot, mis moodustab 20 protsenti ELi tervishoiueelarvest. Projektis osaleb 25 riiki, et ühiselt leida lahendusi mittenakkushaigustest tingitud haiguskoormuse vähendamiseks, vahendab Tervise Arengu Instituut.

Vähk ja muud mittenakkushaigused on märkimisväärne väljakutse rahvatervishoiule, ohustades enam kui kolmveerandit inimestest. Ehkki nende haiguste riskitegurid, näiteks ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja vähene liikumine on hästi teada, jätkub neist tingitud ühiskondlike ja majanduslike kulude kasv. Ainuüksi Euroopa Liidus kulub igal aastal mittenakkushaigustest tingitud tervishoiukuludeks 115 miljardit eurot. Need näitajad, millele lisanduvad haigustega kaasnevad inimlikud kannatused, rõhutavad tungivat vajadust kooskõlastatud tegevuseks.

Norra juhitud ja enam kui 100 partnerasutust kaasava ühistegevuse eesmärk on toetada haiguskoormuse vähendamisele suunatud strateegiaid, sealhulgas parandada liikmesriikide ühist võimekust kavandada ja viia ellu ennetustegevusi nii riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil. Samuti aitab ühistegevus täiustada andmeid ja seiresüsteeme mittenakkushaiguste ning nende levinumate riskitegurite kohta ning vähendada sotsiaalset ebavõrdsust nende haiguste esinemises. Algatus aitab kaasata ja toetada ennetusvaldkonna võtmeisikuid, sealhulgas kõigi valitsustasandite otsustajaid, kodanikuühiskonna organisatsioone, spetsialiste, elanikkonda ja patsientide rühmi, et hõlbustada koostööd ja ühiseid jõupingutusi.

Linda Granlund, projekti üldkoordinaator (Norra Tervisedirektoraat) tõstab esile, et alanud ühistegevus tähistab olulist paradigma muutust, suunates 20 protsenti tervishoiueelarvest ennetusele ja sümboliseerides seeläbi Euroopa muutuvat lähenemist tervisele. Vaatamata kogu oma mitmekesisusele seisab Euroopa silmitsi sarnaste väljakutsetega, olgu selleks muutused rahvastikus või hiljutine Covid-19 pandeemia. Projekti teaduskoordinaator, professor Knut-Inge Klepp (Norra Rahvatervishoiu Instituut) rõhutab ühtse lähenemisviisi vajadust ja piiriülese koostöö olulisust tervisekriiside, sealhulgas mittenakkushaigustest tingitud tervisekriisi lahendamisel.

Eestis on ühistegevuse juhtpartneriks Tervise Arengu Instituut ning projekti on kaasatud Tartu Ülikool. Eesti osaleb mitmetes ühistegevuse töölõikudes, näiteks tegevustes, mis on seotud alkoholi- ning toidu- ja toitumispoliitika kujundamisega või tervislikke valikuid soodustavate keskkondade arendamisega. Samuti panustatakse katseprojektidesse, et koos partneritega töötada välja uusi lahendusi näiteks tervisekäitumise mõjutamiseks või individuaalse haigusriski tõhusamaks mõõtmiseks.