Eestis haigestub igal aastal HPV põhjustatud vähki enam kui 300 inimest

Pea- ja kaelakasvajate suurteks riskiteguriteks on peale HPV-nakkuse suitsetamine, alkoholi tarbimine ja põletikud. Foto: Shutterstock

Terviseameti andmeil põhjustab HPV ehk inimese papilloomiviirus Eestis igal aastal enam kui 300 uut vähijuhtu. Suurema osa HPV põhjustatud vähkidest moodustavad emakakaelavähk naistel ning pea- ja kaelapiirkonna vähid, millesse haigestuvad sagedamini mehed. HPV-vastase vaktsineerimisega on võimalik end nende vähkide eest kaitsta.

HPV levimus on Eestis kõrgem kui mujal Euroopas ja elu jooksul nakatub sellega enamik inimesi. HPV-tüübid jagunevad suure ja väikese vähiriskiga tüüpideks. Väikese riskiga HPV-tüübid tekitavad healoomulisi kasvajaid nahal ja limaskestadel, suure riskiga HPV-tüübid võivad püsiva nakkusse jätkumisel põhjustada eri paikmete vähkkasvajaid.

Eestis diagnoositakse aastas üle 300 uue HPV-st põhjustatud vähijuhu, lisaks umbes 3200 HPV põhjustatud vähieelsete seisundite ja 1100 genitaaltüügaste juhtu. HPV on seotud emakakaela-, häbeme- ja tupevähi tekkega naistel, peenisevähi tekkega meestel ja päraku- ning suu- ja neeluvähi tekkega mõlemal sool. Kõige enam diagnoositakse HPV põhjustatud emakakaelavähki, haigestumuselt järgneb suu- ja neeluvähk, mis on kõigis vanuserühmades rohkem levinud meeste seas.

«Emakakaelavähki haigestumine on Eestis alates 2013. aastast suuresti tänu sõeluuringule vähenenud, kuid suu- ja neeluvähki ning pärakuvähki haigestumine on tõusuteel. Lisaks on uuringud näidanud, et inimestel, kes on varem põdenud üht HPV põhjustatud vähki, on suurenenud risk uute HPV-ga seotud kasvajate tekkeks. Samuti on suurenenud sama vähi taastekke risk. Seega ei ole HPV põhjustatud haiguskoormus seotud ainult elu jooksul esimese diagnoositud vähiga,» ütles Tervise arengu instituudi juhtivteadur Kaire Innos.

«Kui emakakaelavähi ennetamiseks on Eestis ka riiklik sõeluuringuprogramm, siis teiste HPV põhjustatud vähkide ennetamiseks on ainus tõhus viis HPV-vastane vaktsineerimine. Seejuures HPV-vastane vaktsiin mitte üksnes ei hoia ära vähki haigestumist, vaid ennetab ka viirusega nakatumist ja selle edasikandmist, aidates nii vähendada vähki tekitava viiruse levikut kogu elanikkonnas,« lisas Innos.

Sellest aastast võimaldatakse Eestis tasuta HPV vastast vaktsineerimist nii poistele kui tüdrukutele vanuses 12–18. Värsketel teadusandmetel piisab vaid ühest vaktsiinidoosist, et saada kaitse vähemalt 10 aastaks. «Oluline on siiski, et lapsevanemad ei lükkaks lapse vaktsineerimist edasi, vaid teeksid seda võimalusel 12-14-aastaselt – mida nooremas eas vaktsiin on tehtud, seda tugevam on vaktsiinist saadav kaitse,» ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Teaduskirjanduse põhjal on 90% kõikidest emakakaelavähkidest, 63% naiste ja 72% meeste suu- ja neeluvähkidest, 74% tupevähkidest ja 28% häbemevähkidest, 90% naiste ja 85% meeste pärakuvähkidest ning 50% peenisevähkidest seotud HPV-nakkusega. Eestis diagnoositi riikliku vähiregistri andmeil 2021. aastal 122 emakakaelavähi, 195 suu- ja neeluvähi, 21 anaalvähi, 35 häbeme- ja tupevähi ning 15 peenisevähi juhtu. HPV põhjustatud haiguste hinnanguline ravikulu on aastas 6,8 miljonit eurot, millest 81% moodustab vähkide ravikulu.

HPV-vastane vaktsineerimine toimub enamasti koolis. Alaealise vaktsineerimiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Rohkem saad vaktsineerimise kohta lugeda siit.