/nginx/o/2024/01/27/15854596t1ha11d.jpg)
Kuigi insult loote- ja vastsündinueas on harv, esineb seda sagedamini kui üldiselt arvatakse. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö näitas, et rasedusaegne bakteriaalne infektsioon on oluline riskitegur ajukahjustuse tekkimisel nii enneaegselt kui õigeaegselt sündinud lastel.
Doktoritöö autor Norman Ilves ütles, et insult võib tekkida terve elu jooksul, kuid on kaks perioodi, mil ajuinsuldi tekkerisk on kõrge: vanemas täiskasvanueas ning loote –ja vastsündinuperioodis. «Loote- ja vastsündinuperioodil tekkinud insult on täiskasvanutest erinevate tekkemehhanismidega. Mõlemal juhul on see seotud kõrge suremuse ja tõsiste neuroloogiliste tagajärgedega. Loote ja vastsündinuperioodil tekkinud insult toob kaasa elukestva sageli kombineeritud puude koos motoorse kahjustuse, kognitiivsete- ja käitumishäiretega, epilepsia, kõne arengu ning sotsiaalsete probleemidega. Insult mõjutab nii lapsi kui ka nende perekondi terve eesseisva pika elu,» selgitas Ilves.
Ilvese doktoritöö eesmärk oli uurida rasedus- ja sünnitusaegseid riskitegureid ja geneetilisi riske õigeaegselt sündinud lastel, kelle insuldisümptomid kujunevad imikueas, ning enneaegselt sündinud lastel, kelle insult on välja kujunenud sünnihetkeks.
Tulemused näitasid, et ema rasedusaegne bakteriaalne infektsioon on oluline riskitegur insuldi kujunemisel nii enneaegselt kui ajaliselt sündinud lastel. «Neeruvaagnapõletik on rasedate emade seas harv, kuid see tõstab emal 43-kordselt insuldi tekkimise riski lootel. Tähtis on kiiresti ravida antibiootikumidega rasedusaegseid kuse-suguteede põletikke, kuid ka teisi rasedusaegseid bakteriaalseid infektsioone, et vältida loote kahjustamist. See teadmine, et rasedal tekkinud bakteriaalseid infektsioone tuleb ravida kiiresti, peab jõudma kõigi arstideni, kes rasedaid jälgivad ja kelle poole rasedad probleemidega pöörduvad. Ema bakteriaalse infektsiooni järgselt on võimalik teha ultraheliuuring lapse peast, et võimalikult varakult avastada insult ja alustada taastusraviga, sest lapse neuroloogilised sümptomid võivad esialgu olla tagasihoidlikud.»
Ilves ütles, et vastupidiselt levinud arvamusele ei parane lapsed insuldist paremini kui täiskasvanud. «Insuldihaige lapse taastusraviks kulub võrreldes tervete lastega suur ühiskonna ressurss. Juba tekkinud ajukahjustust on raske ravida ning seetõttu on oluline insuldi teket ära hoida ja varakult alustada taastusraviga. Vastsündinueas esineb insulti ligikaudu ühel lapsel tuhande ajaliselt sündinud lapse kohta, enneaegsetelt sündinud lastel veel sagedamini. Looteeas kujuneva insuldi tekkepõhjused pole selged, kuna insult vastsündinul on siiski harvaesinev ja suhteliselt vähe uuritud. Looteeas tekkinud insuldi korral on ajaliselt sündinud lapsed sünnijärgselt tihti ilma sümptomiteta ja neuroloogilised sümptomid ilmnevad alles imikueas,» rääkis Ilves.
Uuringud näitasid ka, et insuldiga lastel on sagedased geneetilised muutused. «Seetõttu on soovitav insuldiga vastsündinuid geneetiliselt uurida, et leida perekondlikud juhud. Kuigi insult lapseeas tavaliselt ei kordu, siis geneetiliste variantide esinemise korral võib insult siiski korduda. Uuringus saadud teadmised on olulised kõigile arstidele, kes puutuvad kokku rasedate ja vastsündinute raviga,» lausus Ilves.
Ilves kaitses Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas doktoritööd «Enneaegselt sündinud laste periventrikulaarse hemorraagilise infarkti ja ajaliselt sündinud laste periventrikulaarse venoosse infarkti riskitegurid ja tekkeaeg».
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)