Tööinspektsioon: tööohutuse seisukord Eesti tehnoloogiaklassides on kohati muret tekitav

Ketassaag Foto: Arvo Meeks

Põhi- ja kutsekoolides on puu- ja metallitööde õppeklassides ohtlikud masinad ja tihti jätab töökeskkonna ohutus soovida. Märtsi alguses alustab tööinspektsioon sihtkontrolli põhi- ja kutsekoolides.

Kool on koht, kus igaüks eeldab, et nii õpetaja kui õpilane viibivad turvalises keskkonnas ja kõik, mis seal tehakse, on ohutu. Nii pole see tööinspektsiooni hinnangul igas koolis. Tööinspektsioon on viimase kahe aasta jooksul külastanud mitukümmet õppeklassi, kus õppekeskkond on olnud ohtlik ja kus on kasutatud ohtlikke töövõtted. Ainuüksi kaitsepiiretega seotud puudusi avastati kokku 75.

Puu- ja metallitööde õppeklassides on kasutusel seadmed, millega töödeldakse puit- ja metallmaterjali. Kuna õppeklasside seadmed ja tööriistad on samad, mis tegelikus töökeskkonnas, kaasnevad nendega ka samad ohud – vigastuste oht, aga ka näiteks tolm ja müra.

Hea töökultuur algab koolipingist

Õppeklassi ohutus puudutab nii õpetajat kui ka õpilasi, kes omandavad koolis tööohutusalaseid teadmisi ja töövõtteid. Kui seade ei vasta ohutusnõuetele, näiteks seadmel puuduvad kaitsepiirded, on see ohtlik ning annab vale eeskuju ja harjumusi edaspidiseks tööeluks. Õppeklasside õpetajatel on tööinspektsiooni andmeil viimase viie aasta jooksul juhtunud tööõnnetusi ketassaega, platesaega ning plekipainutuspingiga.

Näide: kutseõpetaja demonstreeris õpilastele plekipainutuspingi tööd. Ta lükkas juhtkangi käsitsi asendisse, mis avas painutuspingi ülemise sulgurraua. Seejärel asetas ta detaili kahe käega painutuspingile, kuid fikseerimata jäänud sulgurraud kukkus alla ja vigastas õpetaja sõrme, mis jäi painutuspingi vahele.

Mõned tööinspektorite kogutud tähelepanekud õppeklassidest:

• Kasutatakse ohtlikke seadmeid, mille liikuvatel osadel puuduvad kaitsepiirded, näiteks höövel-, frees- ja puurpingid.
• Seadme kasutusfunktsiooni on muudetud, näiteks puurpingi pöörlevat spindlit kasutatakse lihvimiseks (spindli ümber on paigaldatud lihvimispaber).
• Klassides hoitakse ohtlikke, kaitsepiireteta seadmeid, mida väidetavalt ei kasutata.
• Seade ei ole tugevalt alusele kinnitatud (näiteks järkamissae ketta allatõmbamisel liigub kaasa ka laud, mille peal saag asub).
• Puuduvad väljatõmbeventilatsioonid seadmetel, millega töötamise käigus eraldub siseõhku puidutolmu ja/või saepuru.
• Puuduv juhendamise ja väljaõppe kord, ohumärguannete kasutamine.
• Esmaabivahendid ja isikukaitsevahendid (näiteks lihvimistöö ajaks kaitsemask) ei ole kättesaadavad.
• Isikukaitsevahendid paiknevad tolmu sees, on määrdunud ja defektidega, sest puudub nõuetekohane hoiukoht.
• Kasutatavatel ohtlikel kemikaalidel puuduvad ohutuskaardid ja need on nõuetekohaselt märgistamata või kasutatakse eksitava teabega pakendeid (näiteks seadme hooldamiseks kasutatav emulsioon on valatud joogipudelisse).
• Puu- või metallitöö klassides võib võõrkeha (näiteks tolm, puidu- või metalliosake) silma sattuda, kuid sageli puudub kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas silmadušš (silmaloputusvedelik).
• Seadme kasutusjuhend sisaldab väärtuslikku vajalikku teavet ohutute töövõtete kohta. Kasutusjuhendi alusel tuleb koostada ka seadme ohutusjuhend. Riski aitab vähendada ohumärgistus, näiteks «Kanna kaitseprille!» annab vajalikku infot. Lisaks tuleb vanemad seadmed (toodetud enne 2000. aastat) viia vastavusse tänapäevaste ohutusnõuetega.

Allikas: tööinspektsioon