Teadlane: Alzheimer ei pruugi olla peamiselt ajuhaigus, vaid hoopis midagi muud

Kõige sagedasem dementsuse liik on Alzheimer. Foto: Pexels

Alzheimeri tõbi ei pruugi olla peamiselt ajuhaigus. Uus teooria viitab sellele, et see on autoimmuunne seisund, kirjutab väljaandes The Conversation keemiaprofessor Donald Weaver, kes on Toronto ülikooli Krembili uurimisinstituudi direktor.

Alzheimeri tõve ravi otsimisel on tekkinud viimastel aastatel mitmeid olulisi vaidlusi.

2022. aasta juulis teatas ajakiri Science, et mainekas ajakirjas Nature avaldatud uurimistöö, milles tuvastati Alzheimeri tõve põhjustajana ajuvalgu alatüüp, mida nimetatakse beeta-amüloidiks, võis põhineda väljamõeldud andmetel.

Aasta varem, 2021. aasta juunis, kiitis USA toidu- ja ravimiamet Alzheimeri tõve raviks heaks aducanumabi, antikehade sihtmärgiks oleva beeta-amüloidi, kuigi selle kasutamist toetavad andmed olid puudulikud ja vastuolulised. Osa arste väidab aga siiski, et sellele tuleb võimalus anda.

Alzheimer on üks olulisemaid haigusi, millega inimkond silmitsi seisab. Miljonid inimesed vajavad tõhusat ravi, mille otsingud käivad endiselt.

Pöördumine beeta-amüloidi rööpast

Teadlased on aastaid keskendunud sellele, et leida ravi, mis takistaks selle salapärase beeta-amüloidi valgu kuhjumist ajusse. Seetõttu on jäänud tähelepanuta muud võimalikud seletused ja võimalused.

Pühendumine ebanormaalsete valgukogumite uurimisele ei ole seni andnud oodatud superravimit.

Krembili ajuinstituudis, mis on osa Toronto ülikooli tervisevõrgustikust, töötatakse välja uut Alzheimeri tõve teooriat. Viimase 30 aasta uurimistöö põhjal ei pea sealsed teadlased Alzheimeri tõbe enam peamiselt ajuhaiguseks. Pigem on nende hinnangul Alzheimeri tõbi peamiselt aju immuunsüsteemi häire.

Immuunsüsteem, mis leidub igas keha organis, on rakkude ja molekulide kogum, mis toimivad harmoonias, et aidata parandada vigastusi ja kaitsta sissetungijate eest. Kui inimene komistab ja kukub, aitab immuunsüsteem kahjustatud kudesid parandada. Kui keegi kogeb viirus- või bakteriaalset infektsiooni, aitab immuunsüsteem nende mikroobide vastu võidelda.

Täpselt samad protsessid toimuvad ka ajus. Peatrauma korral hakkab aju immuunsüsteem end parandama. Kui ajus leidub baktereid, on immuunsüsteem olemas, et võidelda.

Alzheimeri tõbi kui autoimmuunhaigus

Krembili instituudi teadlaste hinnangul ei ole beeta-amüloid ebanormaalselt toodetud valk, vaid pigem tavapäraselt esinev molekul, mis on osa aju immuunsüsteemist. See peaks seal olema. Kui tekib ajutrauma või kui ajus leidub baktereid, on beeta-amüloid aju tervikliku immuunvastuse võtmetegur. Ja siit algab probleem.

Kuna rasvamolekulid, mis moodustavad nii bakterite membraanid kui ka ajurakkude membraanid, on väga sarnased, ei suuda beeta-amüloid teha vahet sissetungivate bakterite ja ajurakkude vahel ning ründab ekslikult just neid ajurakke, mida ta peaks kaitsma.

See toob kaasa ajurakkude progresseeruva kaotuse, mis lõpuks kulmineerub dementsusega – kõik sellepärast, et keha immuunsüsteem ei suuda baktereid ja ajurakke eristada.

Kui seda pidada valesti suunatud rünnakuks organi vastu, mida immuunsüsteem peaks kaitsma, räägime Alzheimeri tõvest kui autoimmuunhaigusest. On olemas mitut tüüpi autoimmuunhaigusi, nagu reumatoidartriit, mille puhul autoantikehad mängivad haiguse arengus üliolulist rolli ja mille puhul steroididel põhinevad ravimeetodid võivad olla tõhusad. Kuid need ravimeetodid ei tööta Alzheimeri tõve vastu.

Aju on väga eriline ja omanäoline organ, mida peetakse universumi kõige keerulisemaks struktuuriks. Krembili teadlaste Alzheimeri tõve mudelis aitab beeta-amüloid kaitsta ja tugevdada immuunsüsteemi, kuid see mängib kae keskset rolli autoimmuunprotsessis, mis võib nende arvates viia Alzheimeri tõve tekkeni.

Kuigi autoimmuunhaiguste ravis tavapäraselt kasutatavad ravimid ei pruugi Alzheimeri tõve vastu töötada, usuvad teadlased, et aju muude immuunsüsteemi reguleerivate teede sihikule võtmine viib meid haiguse uute ja tõhusate raviviiside juurde.