/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/03/04/15926860t1h07d5.jpg)
Kuigi ilmad lähevad üha kevadisemaks, võib kevade hakul paljudelt kuulda, et energiat lihtsalt pole ning kevadväsimus niidab jalust. Tegelikult pole olemas diagnoosi, nagu kevadväsimus, vaid põhjus peitub tüüpiliselt elustiilis, kaua kestnud pimedas ajas ning talvises kesises toidulauas.
SYNLABi laboriarsti Meeli Glükmanni kinnitusel esineb organismis mõne vitamiini ja mineraalaine puhul tõepoolest hooajalist tasemekõikumist. «Meditsiinilaboris SYNLAB tehtud analüüside põhjal tõdevad laboriarstid, et seda on selgelt näha vitamiini D tulemustes kevadel ja sügisel. Ka C-vitamiini tase kipub olema kevadel madalam kui sügisel, sest eestimaistes köögiviljades selle vitamiini sisaldus talve jooksul langeb, mistõttu kevadel ei saa organism enam toiduga piisavalt C-vitamiini,» nentis ta.
Kui suvel ja sügisel on eestimaalastele ka kodumaine puu- ja köögivili paremini kättesaadav kas omaenda, sugulase või tuttava koduaiast, kiputakse neid rohkem sööma ning väljas päikse käes olema, seega sügiseks oleme endasse kogunud paremad vitamiinide ja mineraalainete varud. Tundub igati loogiline, et sügise ja talvega vitamiinidepoo vaikselt tühjeneb, sest päikest kuigivõrd pole ja peame leppima poeletil pakutava toidukraamiga. Nii võivadki kevadeks välja kujuneda vitamiinipuudus ja päikesevaegus, mis on organismi mitme kuuga päris ära väsitanud.
«Vitamiinipuudus avaldub kõige sagedamini just väsimuse ja jõuetusena, aga ka näiteks hajameelsuse, loiduse, ärrituvuse, apaatsuse ja keskendumisraskustena ning naha kuivuse, kahvatuse, habraste küünte, külmatalumatuse, aga ka virvendusena silmade ees jpm. Väsimust ja jõuetust võivad põhjustada ka kevadel levivad ja organismi kurnavad viirusinfektsioonid, millel on lihtne löögile pääseda, sest inimeste immuunsüsteemid on vitamiinide ja mineraalainete vaeguse tõttu nõrgemad,» selgitas Glükmann.
Tema sõnul on Eesti elanikud sagedamini hädas B12-vitamiini, D-vitamiini ja rauavaegusega. «2018. aastal SYNLABis kevadel ja sügisel tehtud uuringute tulemusi analüüsides ja võrreldes selgus, et kevadel on vähemalt 75 protsendil testinutest vitamiini D tase allpool soovituslikku väärtust (> 75nmol/l). Sageli esineb D-vitamiini puudust just neil, kes pole sügisest kevadeni vitamiinipreparaati lisaks võtnud. Sügiseks tõuseb eestlastel D-vitamiini tase märgatavalt, jõudes ka soovitatavale väärtusele lähemale,» märkis laboriarst.
Ka rauapuudus on kerge kujunema, eriti lastel, kel on kiire kasvu perioodil suurenenud rauavajadus, ning naistel, kel esineb suuremat kadu menstruatsiooni ajal. «Sagedast normist madalamat raua, B12-vitamiini ja foolhappe taset põhjustavad nende puudus toidus ja seedetraktist imendumise häired. B12-vitamiini suurenenud vajadus on rasedatel ja vanematel inimestel,» lisas Glükmann.
Vitamiinide ja mineraalainete piisavale saamisele tähelepanu pöörates tuleb teada, et osa neist töötab n-ö kombinatsioonis ehk üks ei pruugi hästi imenduda, kui teist on organismis puudu. Laboriarsti sõnul on kombinatsioone palju ja neid ei õnnestu alati sajaprotsendiliselt järgida, mistõttu on kuldreegel süüa mitmekesiselt, et saada toiduga kätte kõik vajalik.
«Mõni lihtne reegel siiski on. Paljud vitamiinid on rasvlahustuvad ehk nende imendumiseks on vaja rasvu toidus. Sellisteks on A-, D-, E- ja K- ning mõningad B-grupi vitamiinid. Loomsetest toiduainetest imendub raud paremini kui taimsetest, taimse raua imendumist soodustavad C-vitamiin, fosfor, vask ja koobalt. Raua omastamist takistavad liigne kaltsium ja tsink, kohvi või tee samaaegne tarbimine koos rauarohke toiduga ja alkoholi tarbimine. Kaltsium piimatoodetes pärsib raua imendumist. C-vitamiini imendumist pärsivad alkohol ja suitsetamine, söögisooda, aspiriin ja paratsetamool,» kirjeldas Glükmann. Siiski märkis ta, et süvenenud vitamiinipuudust ainult korrigeeritud toidulaud lahendada ei pruugi ja seetõttu peaks vajadusel võtma lisapreparaate. Kas ja kui palju, seda aitavad selgitada vereanalüüsid.
Artikkel ilmus esimest korda 14. aprill 2019.