Arst selgitab, millised toiduained on head väsimuse peletajad

Väsimus on kevade saabudes üsna tavaline. Foto: Shutterstock

Väsimuse taga võib olla oluliste mineraalainete ja vitamiinivarude vähenemine organismis. SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann selgitab, milliseid tervisenäitajaid tasub väsimuse puhul kontrollida ning kuidas väsimuse korral toituda.

«Toitumine mängib olulist rolli energiataseme ja väsimuse reguleerimisel. Kuigi väsimus võib olla tingitud kiirest elutempost, vähesest unest või olla nii mõnegi haiguse sümptom, võib selle taga olla oluliste mineraalainete ja vitamiinivarude madal tase organismis,» lausus dr Glükmann.

Arsti sõnul võib näiteks pideva väsimuse, jõuetuse, pearingluse, südamepekslemise, aga ka kahvatu ja kuiva naha põhjus olla kehvveresus ehk aneemia. «Kehvveresus tekib siis, kui hemoglobiini (mis on rauda sisaldav valguline ühend) sisaldus veres on normaalsest madalam ja alla normi on ka erütrotsüütide ehk punavereliblede hulk, mis transpordivad vajaliku koguse hapnikku kudedesse. Kui kehas ei ole piisavalt hemoglobiini, ei saa koed ja lihased küllalt hapnikku. Nii väheneb nende jõudlus ja me võime tunda väsimust. Sellist, justkui hapnikunäljas seisundit nimetataksegi aneemiaks ehk kehvveresuseks,» täpsustas dr Glükmann. Ta lisas, et väsimusena võib organismis märku anda ka juba kehvveresuse-eelne seisund.

Rauavaegust võib esineda kõigil, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema just naised. «Uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudus just vererohke menstruatsiooni tõttu ning raseduse ajal, kuid samuti taimetoitlastel ja suurema koormusega treenijatel. Ei tohi unustada, et rauapuudus ja aneemia võivad viidata ka mõne haiguse esinemisele: näiteks seedetrakti haigused, H. pylori infektsioon jt,» selgitas dr Glükmann.

Sageli on rauapuuduse põhjus rauavaene toit

Iseseisvalt rauda juurde võtma hakata arst ei soovita. «Juhul kui veretestid näitavad rauapuudust, tuleks seda arsti või apteekri soovitusel õiges koguses juurde võtta. Oluline on seegi, millega koos rauda juurde võtta: rauapreparaate tasub võtta koos hapu mahla ja veega, mahlas sisalduv C-vitamiin soodustab raua imendumist,» ütles arst.

Sageli seostatakse hapnikurikast ja hästi toimivat vereringet vaid kõrge rauatasemega, kuid sama suurt rolli mängivad ka folaat ja B12-vitamiin. Seetõttu nimetatakse neid kahte koos ka vereloomevitamiinideks. «Folaat ja vitamiin B12 aitavad organismis punaverelibledel areneda ja jaguneda, tagades erütrotsüütide normaalse absoluutarvu veres. Seetõttu võib aneemia taga olla ka B12 ja folaadi puudus,» selgitas arst. Folaat on eriti oluline rasedatele ka juba enne raseduse algust, et tagada loote normaalne areng. Enne rasedust soovitatakse seetõttu tarvitada lisaks toidulisandit foolhapet.

Aneemia korral tuleb süüa toite, mis aitavad suurendada raua ja teiste vajalike mineraalainete ja vitamiinide taset organismis. «Rauarikkad toidud on näiteks punane liha, kana, kala, rohelised lehtköögiviljad, kuivatatud puuviljad, teraviljatooted ja kaunviljad. Samuti aitab raua imendumist suurendada C-vitamiin, mida saab tsitrusviljadest,» selgitas arst.

B12-vitamiini leidub peamiselt loomsetes toiduainetes, nagu liha, kala, muna ja piimatooted. Folaati leidub jällegi rohelistes lehtköögiviljades, kaunviljades, tsitrusviljades, maksas ja täisteratoodetes.

D-vitamiini leidub rasvases kalas, munakollastes ja piimatoodetes

Väga tähtis väsimusest märku andev verenäitaja on D-vitamiin tase organismis. Seetõttu tasuks kurnatuse ja energiapuuduse korral seda kontrollida. «D-vitamiin ei reguleeri ainult kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust, et luud ja hambad oleksid korras, vaid mõjutab ka immuunsüsteemi rakke ja hormoon insuliini sünteesi kõhunäärmes. See aitab vererõhku reguleerida, toetab vere hüübimist ja närvikoe talitlust, aitab hoida lihased toonuses ja parandada sooritusvõimet. D-vitamiini madalat taset seostatakse tänapäeval suurema riskiga haigestuda suhkruhaigusse, kasvajatesse ning erinevatesse infektsioonidesse,» selgitab dr Glükmann. Ta lisas, et vaegus annab endast tunda just väsimusena.

D-vitamiini toidulisandina juurdevõtmise puhul tuleks määrata õige kogus, sest tervisele pole kasulik ei vaegus ega ka ülevõtmine. «Kuigi enamik D-vitamiinist tekib organismis päikesevalguse mõjul naha kaudu, leidub D-vitamiini ka rasvases kalas, munakollastes ning samuti võivad D-vitamiiniga olla rikastatud mõningad piimatooted,» tõi dr Glükmann välja.

Ka kilpnäärme üle- ja alatalitlus põhjustab väsimustunnet

Pidev väsimus võib olla ka märk kilpnäärme üle- ja alatalitlusest. «Kõige enam esineb kilpnäärme alatalitlust ehk hüpotüreoosi, mil inimene on väsinud ja passiivne, seda ka pärast korralikku ööund. Südametöö aeglustub, kõht on kinni, nahk kuiv ja juuksed võivad hakata välja langema. Isu ei ole, aga aeglase ainevahetuse tõttu kehakaal kasvab,» selgitas arst.

Ta tõi välja, et seevastu kilpnäärme ületalitluse ehk hüpertüreoosi korral on esmased sümptomid hoopis põhjendamatu kaalulangus ja suurenenud söögiisu. «Lisandub käte värisemine, närvilisus, higistamine ja kuumatalumatus ning väsimustunne,» kirjeldas dr Glükmann kilpnäärmega seotud tervisemuresid.

Liigne rafineeritud süsivesikute tarbimine võib mõjutada insuliinitundlikkust ja süvendada kilpnäärmeprobleeme. Seega võib kilpnäärmeprobleemide korral olla kasulik vähendada valge jahu, suhkru ja töödeldud toiduainete tarbimist ning eelistada täisteratooteid. «Ka valgud on olulised kudede uuenemiseks ja kilpnäärme hormoonide tootmiseks. Seetõttu tuleks kilpnäärme üle- ja alatalitluse korral organismi toetada ka valkudega, mille hulka kuuluvad linnuliha, kala, munad, piimatooted, kaunviljad, pähklid ja seemned,» tõi dr Glükmann välja.

Kaheksa olulist verenäitajat väsimuse põhjuste tuvastamiseks

Väsimuse põhjuste väljaselgitamiseks on dr Glükmanni sõnul kaheksa erinevat verenäitajat, mis annavad esmased vastused terviseseisundi kohta.

• Hemogramm võimaldab hinnata aneemia või aneemiaeelse seisundi olemasolu.
• Ferritiin peegeldab raua tagavara organismis.
• Vitamiini B12 aktiivne vorm näitab erütrotsüütide normaalseks arenguks, aga ka närvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks vajaliku vitamiini taset.
• Vitamiini D vaegus annab endast tunda just väsimusena.
• Folaat omakorda peegeldab samuti normaalseks vereloomeks vajaliku B-grupi vitamiini sisaldust.
• Koensüüm Q10, mis toetab südame-veresoonkonna tööd, samuti südamelihaste tööd.
• TSH (kilpnäärme analüüs) tuvastab kilpnäärme üle- ja alatalitluse.
• hsCRP (põletikumarker) peegeldab mitme väsimusega märku andva haiguse algfaasi.

Dr Glükmann soovitab pärast vereanalüüsi uuringutulemuste lahtiselgitamiseks broneerida aeg laboriarsti konsultatsioonile. Laboriarst ei määra ravi, kuid annab edasised juhised, kui mõni analüüs peaks korrast ära olema. «Juhistest kinnipidamine ja muutuste tegemine igapäevaelus aitab väsimusest jagu saada ja suurendab seeläbi organismi vastupanuvõimet ka viiruste hooajal.»