Tööinspektsioon vastab: kuidas peab olema kemikaali taara märgistatud?

Isikukaitsevahend. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

«Kasutame töös mitmeid ohtlikke kemikaale, mida ostame suurtes tünnides ja villime ümber väiksematesse kanistritesse, et oleks mugavam kasutada. Siiani on erinevad lahendused kasutusel. Näiteks on käsitsi kirjutatud aine nimetus, mõnel kulunud piktogrammide ja infoga kleebised, mõnele prinditud peale piktogramm ja nimetus käsitsi kirjutatud. Mis info peab oleme pakendil, kuhu kemikaal on ümber villitud?» küsib tööandja.

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

«Ohtlike kemikaalide taaral peab olema CLP määruse nõuetele vastav märgistus. CLP tähistab ingliskeelseid sõnu klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine (classification, labelling, packaging).

Tervisekahjustuste ärahoidmiseks peab kemikaali kasutamisega seotud ohtudest kasutajaid teavitama. Teave kemikaalide mõju kohta inimese tervisele ja/või keskkonnale edastatakse kemikaali märgistusel piktogrammide, ohulausete ja hoiatuslausete abil.

Märgistusel peab olema toodud näiteks toote nimetus, ohupiktogramm, ohulaused (näiteks H336 Võib põhjustada unisust või peapööritust) ja hoiatuslaused (näiteks P270 Toote käitlemise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada).

Tihti on töökeskkondades märgata, et kemikaalid on taaras, millel ei ole peal asjakohast märgistust, näiteks on pudelile peale kirjutatud vaid «WC». Eriti tuleb vältida ohtlike kemikaalide ümber valamist toiduainete taarasse. Valades tumedat kemikaali Coca-Cola pudelisse võib inimene kogemata kemikaali juua, sest tal ei teki kahtlust, et pudelis ei ole Coca-Cola. Paraku aeg-ajalt selliseid õnnetusi meie töökeskkondades juhtub, kus töötaja joob pahaaimamatult näiteks katlakivi eemaldajat või pigieemaldajat.

Ehk, kui te valate kemikaali ringi teise taarasse, siis tuleb uuele pakendile üle kanda kogu originaalpakendil olev ohutusinfo ja märgistus. Kuigi kemikaalide ümbervillimine ei ole keelatud, ei ole see siiski soovitatav, sest ümbervillimine tekitab seda tegevale töötajale ohu ohtliku kemikaaliga kokku puutuda. Selline oht tuleb töökeskkonna riskianalüüsis kajastada, töötajale viia läbi juhendamine ja väljaõpe (sealhulgas ohutuskaardi tutvustus) ja vajadusel väljastada töötjatele isikukaitsevahendid ning isikukaitsevahendite kasutamise tutvustamine. Lisaks peab olema kohas, kus on oht kemikaali silmasattumiseks, silmadušš (silmaloputuspudel).»

Rohkem infot kemikaalide märgistamise kohta leiate Terviseameti kodulehelt kemikaaliohutuse blokist või Tööelu portaali vastavalt infolehelt.