Levinud haigustekitaja tõttu saavad vähidiagnoosi noored pereinimesed

HPV võib lisaks emakakaelavähile põhjustada peenise-, pärasoole-, suu- ja neeluvähki. Foto: Shutterstock

Eestis on iga 26. pahaloomuline kasvaja põhjustatud inimese papilloomiviiruse ehk HPV poolt, millesse nakatumine on vaktsiiniga välditav. HPVst on tingitud mitmed vähkkasvajad, nagu emakakaela-, tupe- ja lahklihavähk naistel, sugutivähk meestel ning suuneelu- ja pärakuvähk meestel ja naistel.

Eesti vähiliit koostöös onkoloogide, günekoloogide ja infektsioonhaiguste arstide erialaorganisatsioonidega alustavad täna HPV teadlikkuse nädalat. Teemanädala eesmärk on pöörata tähelepanu inimese papilloomiviiruse (HPV) ennetusele, mis aitaks vähendada viiruse laia levikut ja selle tõttu kasvavat vähkkasvajatesse haigestumist Eestis. HPV teadlikkuse teemanädalat peetakse maailmas juba seitsmendat aastat märtsikuus – teemat sümboliseerib tumelilla lint.

Alates veebruarist saavad sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega HPV vastu vaktsineerimise teel viiruse vastu riigi poolt kaitse mitte ainult tüdrukud, vaid ka poisid. Vaktsineerimine toimub oluliselt laiemas vanuserühmas kui varem, nüüd saavad end tasuta vaktsineerida noored vanuses 12–18 eluaastat (varem vaid tüdrukud vanuses 12–14 eluaastat).

Eesti vähiliidu presidendi ning PERHi onkoloogi-ülemarsti dr Vahur Valvere sõnul on vähi puhul kõige tähtsam ennetus. «Seetõttu on HPV nakkuse vähendamine ühiskonnas oluline osa riiklikust vähiennetuse kavast, mille eesmärk on nende haiguste elimineerimine,» lausus dr Valvere.

Eesti vähiregistri 2019. aasta andmetel diagnoositi Eestis 332 HPVst tingitud pahaloomulist kasvajat, millest 145 juhtu olid seotud emakakaelavähiga naistel ning pea sama palju ehk 141 juhtu omakorda suuneelu vähkkasvajaga meestel ja naistel. Selliseid kasvajaid aitab tõhusalt ennetada HPV-vastane vaktsineerimine, näitavad uuringud.

Eesti kliiniliste onkoloogide seltsi tegevjuht, Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogia vanemarsti-õppejõu ning Tartu Ülikooli lektori dr Marju Kase sõnul näevad onkoloogid HPVst põhjustatud vähkkasvajate olulist kasvu.

«HPVst tingitud pahaloomulise vähkkasvaja diagnoosi saanud patsient on pigem noor, 30–40ndates tervisliku eluviisiga naine või mees, kellel on väikesed lapsed, töö ning hobid,» tõdes dr Kase. Ta lisas, et onkoloogidel on ühine eesmärk, et HPV nakkus vähipatsientide arvu ei kasvataks.

Eesti onkoloogide seltsi tegevjuht, PERHi üldkirurg-ülemarst, professor Jüri Teras tõdes, et HPV-positiivsed vähid on oluline terviserisk nii meestel kui naistel. Võimalus saada viiruse vastu kaitse läbi vaktsineerimise on maailmas kättesaadav juba üle 15 aasta ning paljud riigid lülitasid HPV-vastase vaktsiini oma riiklikesse programmidesse juba enam kui kümme aastat tagasi. «Kui algust tehti tüdrukutega, et vältida emakakaelavähki haigestumist, on nüüdseks pea kõik Euroopa riigid lisanud vaktsineerimisprogrammi ka poisid,» lisas dr Teras.

Eesti naistearstide seltsi juhi, Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ülemarsti, dr Piret Veeruse sõnul puutub üle 80 protsendi inimestest elu jooksul mõne HPV-viiruse tüvega kokku. Vaktsineerimise teel on võimalik vältida kestva HPV-infektsiooni teket. Teisese ennetusena on oluline osaleda emakakaelavähi sõeluuringus, seda ka naistel, kes on vaktsineeritud.

Eesti kolposkoopia ühingu president, PERHi onkogünekoloog dr Aleksandra Šavrova tõi välja, et Eestis on naiste emakakaelavähki haigestumine jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas. Lisaks on Eestis sarnaselt muu maailmaga kasvutrendis HPVst tingitud suuneeluvähki haigestumine. Riikides, kus HPV-vastane vaktsineerimine ja sõeluuringud on tõhusad, vähenevad emakakaelavähki haigestumised.

Kui emakakaelavähi ennetuseks on täiendavalt varane avastamine läbi sõeluuringu, siis teiste HPVst põhjustatud vähkkasvajate puhul skriiningu võimalus puudub.

HPVst põhjustatud vähidiagnooside kasvu taga on viiruse HPV kiire levik, tõdeb Eesti infektsioonhaiguste seltsi juht, PERHi ülemarst, talituse juhataja dr Mait Altmets.

HPV on kõige sagedam intiimsel teel leviv viirus maailmas. Viirused levivad inimeselt inimesele otsesel kokkupuutel naha- ja limaskestadega. HPV võib ka kõige väiksemate naha- või limaskesta vigastuste kaudu organismi tungida.

Dr Altmets lisas, et HPV-vaktsiin ise viirust ei sisalda, vaid imiteerib selle kuju ning nõnda õpib meie immuunsüsteem viirust ära tundma ja looma nakatumise eest kaitseks antikehad. Seega ei ole võimalik, et vaktsiin haigust tekitaks.

Kõige tõhusam on vaktsineerimine vanuses enne seksuaalelu alustamist, kui organism ei ole veel HPVga kokku puutunud. Kuid vaktsineerida soovitatakse ka hilisemas eas perearsti juures, kui inimene on seksuaalselt aktiivne. Kuni 18. eluaastani, kaasa arvatud, katab kulud riik.

«Mida rohkem noori saab võimaluse end riikliku programmi alusel vaktsineerida, seda vähem saab viirus ühiskonnas levida ja nakatumisega haigust põhjustada,» lisas dr Altmets.