/nginx/o/2024/03/12/15940947t1h6970.jpg)
Nahk on inimkeha suurim elund ning kuna nahal toimuvad muutused on koheselt näha nii endale kui teistele, siis on enamik meist valmis nahahooldusesse panustama. Erinevate küsitluste tulemusena on selgunud, et näiteks keskmine ameeriklane kulutab nahahooldusele aastas ligi 400 eurot ja kogu eluaja jooksul enam kui 15 000 eurot. Millennial-generatsiooni esindajad (isikud, kes sündinud aastatel 1981-1996) kulutavad erineva statistika alusel nahahooldusele aastas keskmiselt aga koguni 2500 eurot.
Tänapäeva tohutus infoväljas ja valikute külluses ei ole sugugi lihtne orienteeruda otsustamaks, mida me päriselt vajame, millesse tasub investeerida ja millesse pigem mitte. Selleks, et nahahooldusrutiin oleks tõhus ja nauditav, ei pea ilmtingimata kulutama sadu eurosid ja meeletult aega. Rohkem ei ole alati uhkem ja kvantiteedi asemel tasub panustada pigem mõtestatud valikutele ja kvaliteedile.
Seega võtame alljärgnevalt fookusesse nahahoolduse ABC ehk püüame saada selgust, milliseid baasteadmisi tasuks nahahoolduse puhul praktikasse rakendada.
/nginx/o/2024/03/12/15940949t1h724c.jpg)
Kui peaksin sõnastama nahahoolduse kolm käsku, siis kõlaks see nii: puhasta - niisuta - kaitse. Mõistagi sõltub palju nahatüübist ja konkreetsest probleemist, aga üldjuhul on igasuguse nahahoolduse nurgakiviks ja esimeseks sammuks alati naha puhastamine. See, et õhtul enne uinumist tuleks nahalt meik eemaldada ei ole tõenäoliselt enam kellelegi uudis, aga alahinnata ei tasuks naha puhastamist ka meigivabadel päevadel. Veel enam - nii nagu hammaste pesemine, võiks ka naha igaõhtune puhastamine olla heaks harjumuseks kõigil, sõltumata soost ja vanusest. Tasub meeles pidada, et ka peale tugevamat treeningut ja higistamist võiks nahka spetsiaalse vahendiga puhastada.
Kui meik on nahalt soovitud vahendiga (meigieemalduspiim või -palsam, mitsellaarvesi vmt) eemaldatud, siis tuleks nahk veel ühe korra puhastada, et eemaldada nahale jäänud meigieemalduse jäägid ning päeva jooksu nahale tekkinud rasu. Selline tõhus puhastamine valmistab naha ette järgmiseks näohoolduse sammuks ja kindlustab, et kogu päeva jooksul tekkinud mustus saab nahalt eemaldatud. Naha puhastamiseks on olemas erinevaid vahendeid, kuid isiklikult soovitan kasutada eelkõige naha pH-taseme suhtes neutraalseid veebaasil puhastustooteid nagu näopesugeelid ja -vahud. Viimaste valik on apteegis väga lai ja olemas on spetsiaalsed aktiivainetega tooted nii probleemse, kuiva kui tundliku naha hooldamiseks. Kui tunned, et nahk on peale pesemist kiskuv ja kuiv, siis see ei ole märk ülitõhusast puhastusest, vaid viitab pigem tõsiasjale, et kasutusel on nahatüübile mittesobilik toode. Kindlasti tuleks naha puhastamisel vältida klassikalise seebi kasutamist, kuna viimase pH on aluseline ehk naha normaalsest pH-tasemest ligi 2 korda kõrgem - tulemuseks on kuiv ja väliskeskkonna kahjustavatele teguritele vastuvõtlikum nahk.
Peale naha puhastamist on mõistlik pakkuda nahale lisaniisutust ja taastada naha kaitsebärjääri seerumite ja kreemide abil. Enne seerumi või kreemi nahale kandmist võib nahka värskendada aga toonikuga. Tooniku väljatöötamisel - ajal, mil naha puhastamiseks kasutati peamiselt aluselisi seebitaolisi puhastusvahendeid - oli toote algseks eesmärgiks aluseliste jääkide eemaldamine nahalt. Seetõttu oli esialgu toonikute koostises peaaegu alati alkohol. Kuna tänapäeval on näonaha puhastamiseks mõeldud spetsiaalsed vahendid enamasti siiski naha normaalset pH-taset arvestavad, siis ei ole tooniku kasutamine küll vältimatu samm nahahooldusrutiinis, aga võib siiski olla tõhusaks abiliseks erinevate nahaprobleemide ravi ja ennetuse puhul. Tänapäeval on toonikute valik väga lai ning lisaks erinevatele aktiivainetele (nt alfa- ja beeta hüdroksühapped) ja antioksüdantidele võib toonikute koostises kohata ka nahka rahustavaid ja niisutavaid koostisosi (näiteks glütseriin, keramiidid, erinevad rasvhapped jmt).
Vastavalt tooniku koostisosadele võivad toonikud aidata nahka pindmiselt koorida, pooride suurust vähendada, nahka niisutada, rahustada ja säravamaks muuta. Lisaks sellele aitab tooniku kasutamine naha ette valmistada järgmiseks sammuks nahahooldusrutiinis - niisutamiseks.
/nginx/o/2024/03/12/15940950t1hfa45.jpg)
Vananedes muutub naha kvaliteet ja niiskustase - vanemaks saades väheneb rasu produktsioon rasunäärmetest ning langeb naha loomulik võime niiskust siduda ja säilitada. Seetõttu on oluline pakkuda nahale lisaniisutust välispidiselt. Niisutavad tooted täiustavad naha kaitsebarjääri, aitavad säilitada naha terviklikkust, suurendavad naha niiskustaset ja kaitsevad nahka transepidermaalse vedelikukao eest. Need, kel kuiv nahk, teavad hästi, millist leevendust pakub nahale niisutava kreemi kasutamine. Samas on oluline silmas pidada, et ka rasuse naha puhul ei tasu niisutavate toodete kasutamist karta - vastupidi levinud arvamusele aitab rasuse naha niisutamine liigset rasuproduktsiooni hallata. Rasusele nahale tuleks valida nahatüübile sobivad kergema koostisega tooted, mis sisaldavad näiteks hüaluroonhapet, keramiide, niatsiinamiidi.
Päevaseid toimetusi tehes puutume rohkelt kokku igapäevaste keskkonnamõjudega nagu UV-kiirgus, tubakasuits, õhusaaste jmt. Nende tegurite toimel tekivad vabad radikaalid - väga reaktiivsed ja ebastabiilsed molekulid, mis kuhjudes viivad oksüdatiivse stressi tekkeni. Ehkki oksüdatiivne stress mõjutab kogu organismi tervikuna, põhjustab see nahas elastsuse kadu, naha kuivust, peente kortsukeste ja ebaühtlase pigmendi teket. Lihtsustatult öeldes hoogustab oksüdatiivne stress naha enneaegset vananemist. Oksüdatiivse stressi mõjude vähendamiseks tasub päeval kasutamiseks eelistada tooteid, mis sisaldavad antioksüdante - vabu radikaale neutraliseerivaid koostisosi (näiteks C-vitamiin, E-vitamiin, resveratrol, feruulhape jt).
Sel ajal, kui meie magusat ööund naudime, toimuvad nahas olulised protsessid - magamise ajal toimub naharakkude uuenemine ning naha struktuurvalkude intensiivne tootmine. Magamise ajal suureneb organismis kasvuhormooni tase, mis vastutab naharakkude uuenemise eest. Samuti paraneb magamise ajal verevarustus nahas, mis tähendab, et ka naha pindmistesse kihtidesse jõuab rohkelt toitaineid. Öiseks nahahoolduseks mõeldud toodetes (seerumid, kreemid, öömaskid) sisalduvad sageli just sellised toimeained, mis eelnimetatud protsesse moel või teisel toetavad. Öiseks kasutamiseks soovitan kindlasti jätta selliseid toimeaineid sisaldavaid nahahooldustooteid, mis on fotosensitiivsed ehk võivad UV-kiirguse toimel tekitada nahaärritust. Sellisteks toimeaineteks on näiteks A-vitamiini derivaadid (retinoidid, retinool, adapaleen).
/nginx/o/2024/03/12/15940951t1h1afe.jpg)
Silmaümbruse piirkonnas on nahk õhuke - selles on vähem kollageeni ja rasunäärmeid kui mujal nahas. Seetõttu on silmaümbruse nahk õrnem, läbikumavam ja tundlikum.
Silmaümbruspiirkonna nahas olevad veresooned on läbimõõdult väikesed ja seetõttu on hapniku ja toitainete jõudmine naha pindmistesse kihtidesse keerulisem. Just sel põhjusel peegeldavadki silmaümbrused sageli esimesena magamata öid, vähest vedelikutarbimist või kehvasid elustiilivalikuid. Silmaümbruspiirkonna nahk vajab kaitset ja hoolt nagu nahk mujalgi, ent veidi õrnemal viisil. Silmaümbruses kasutatavate toodete valikul tasuks eelistada tooteid, mis ei sisalda alkoholi, tugevaid lõhna- ja värvaineid, mis võivad niigi õrna nahka ärritada. Uute toodete katsetamisel tasub silmade piirkonnas olla ettevaatlik ja aktiivaineid sisaldavaid tooteid võiks kasutada esialgu vaid mõnel korral nädalas. Kui kasutada silmaümbruses aktiivaineid (nt retinool, antioksüdandid), siis vajadusel võib enne aktiivaine kasutamist kanda silmade ümbrusele leebet niisutavat kreemi. Kui mureks on silmade alla tekkivad tursed ja tumedad silmaümbrused, siis võib abi otsida toodetest, mille koostises on kofeiini, peptiide, K-vitamiini. Kahtlemata vajab silmaümbruste piirkond kaitset ka UV-kiirguse ja HEV-valguse (nn sinise ehk ekraanidelt tuleva valguse) eest. Paraku ei suuda aga ka parim silmaümbruskreem muuta olematuks kehvasid elustiilivalikuid ehk enda eest parimal viisil hoolitsemine peegeldub kindlasti nii otseselt kui kaudselt silmades.
Meie kliimavööndis elades on väljakutsed nahale tahes-tahtmata aastaaegadest sõltuvad. Talvised külmakraadid, tuulised ilmad, kuiv keskkütte õhk siseruumides ja õhuniiskuse varieerumine väljas on vaid mõned loetletud teguritest, millega nahk talvel adapteeruma peab. Kui talvel vajab nahk tõhusat kaitset ja eelistatud on oklusiivsemate toodete kasutamine, siis kevadel võiks lisaks kodu koristamisele ette võtta kevadpuhastuse ka kosmeetikariiulil, et igapäevane nahahooldusrutiin hooajalistele tingimustele sobilikuks muuta.
Kevade saabudes soovitan esmalt üle vaadata toodete säilivusajad - nii kosmeetikal kui nahahooldustoodetel on tavaliselt pakendile märgitud avatud toote säilivusaeg. Enamasti varieerub see 6-24 kuu vahel, mistõttu möödunud kevadel avatud päikesekaitsekreem ei pruugi eeloleval suvel enam kasutuskõlblik olla. Iseäranis ettevaatlik tasub olla siis, kui toote kvaliteedis on juba toimunud tuntavad muutused - kehtivusaja ületanud toode võib muuta lõhna, konsistentsi või värvi. Heaks näiteks on siinkohal C-vitamiini seerum, mis muutub oksüdatsiooniprotsessi käigus helekollasest pruunikaks ega sobi sel juhul enam kasutamiseks.
/nginx/o/2024/03/12/15940953t1h90dd.jpg)
Kevadsuvise hooaja saabudes võiks tihkemad õlibaasil kreemid vahetada välja kergemate veebaasil (geel)kreemide vastu ja nahahooldusrutiini võiks lisada antioksüdandid, näiteks eelmainitud C-vitamiini. Vesilahustuv C-vitamiin intensiivistab naha struktuuri ja elastsuse eest vastutavate valkude kollageeni- ja elastiini tootmist nahas, kaitseb nahka vabade radikaalide kahjustava toime eest ning muudab naha säravamaks. Parima efekti saamiseks tuleks C-vitamiini nahale kanda hommikuti ning sellega koos peaks nahale kandma kindlasti ka päikesekaitsetoote.
Kevade saabudes ei saa me üle ega ümber UV-kiirgusest - pikemad päevad ja üha sagedamini pilvede tagant piiluv päike tuletavad meelde, et igapäevane päikesekaitse kasutamine võiks hiljemalt esimeste kevadkuude saabumisel muutuda raudseks reegliks. Päikesekaitsekreem peaks pakkuma kaitset nii UVA- kui UVB-kiirguse eest ning võiks olla vähemalt SPF30 märgisega. Kaitsekreemi tuleks nahale kanda vähemalt kahe pikisõrme ulatuses, unustamata sealjuures kaela, dekolteed ja kõrvalestade piirkonda. Päikesekaitsekreem tuleks nahale aplitseerida muude toodete kasutamise järgselt viimase kihina (soovi korral võib kanda sinna peale meiki). Tänapäeval sisaldavad paljud päevakreemid samuti SPF-kaitsefaktorit, mis on küll tervitatav lisand kreemis, aga kuna üldjuhul ei kanna me päevakreemi nahale sellises koguses nagu optimaalse kaitse tagamiseks tarvis, siis soovitan alati päikesekaitsekreemi kasutada eraldi tootena. Päikesekaitsekreem on kahtlemata olulisim kreem igaühe iluarsenalis ja selle arvelt kompromisse teha ei tasu.
Lõpetuseks ei tasu unustada tõsiasja, et väline ilu saab alguse alati seestpoolt. Kui pikk ja pime aeg on rusuvalt mõjunud ning kevadväsimus kimbutab, siis esmatähtsad parimad abilised on alati kosutav ööuni, värvikirev tasakaalustatud toidulaud ning regulaarne füüsiline aktiivsus. Kui hoolitsed enda eest terviklikult, siis peegeldub see ka nahal. Kui aga nahahooldustoodete valimiseks läheb, siis soovitan sammud seada apteeki, et oleks lihtsam kirjus tootevalikus orienteeruda ning saada asjalikke nõuandeid. Soovitan eelistada just apteegikosmeetikat, kuna selle puhul võib kindel olla, et tegemist nahahooldustoodetega, mis töötatakse välja koostöös spetsialistidega - muuhulgas nahaarstide, allergoloogide, teadlastega - ning apteegikosmeetika koostisosad on reeglina alati põhjalikult uuritud ja kontrollitud.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)