/nginx/o/2024/03/14/15944120t1h34f6.jpg)
Kui minevikus seostati sügeliste puhanguid mittehügieeniliste elamistingimustega, näitab Eesti viimase aastakümne kogemus, et kehvad elutingimused ei ole määravad. Sügelised võivad tabada kõiki sotsiaalseid kihte ega pruugi sõltuda isikliku hügieeni tasemest, räägib Apotheka apteeker Anne-Mai Rogenbaum.
Tihti arvatakse, et peamine sügelistesse nakatumise põhjus on mustus ja kasimatus. Tegelikult tarvitseb vaid ühel munemisvalmis emasel lestal kuidagi nahapinnale sattuda, käigud kaevata ja sinna muneda kui mõne aja pärast sügeleb nakatunul kogu keha.
Ent kuidas sügelisi ära tunda ja viiruse tunnuseid leevendada? Sügelistest põhjustatud lööve algab enamasti sõrmede vahelt villilise lööbega ja seejärel liigub kogu kehale. Haiguse peiteaeg on tavaliselt üks kuu.
Tegelikult pole sügelisi aga sugugi lihtne diagnoosida, sest samasuguseid tunnuseid esineb ka allergia ja dermatiidi korral. Nii ei pööratagi sügelusele tihtipeale suuremat tähelepanu, sümptomeid üritatakse leevendada allergiakreemidega, mis võivad ajutiselt küll sügelust leevendada, kuid ei ravi välja haigust ega hävita sügelislesti. Täpse diagnoosi saamiseks tuleb seetõttu kindlasti pöörduda pere- või nahaarsti poole.
Ent kuidas ise selgeks teha, kas tegemist võib olla sügelistega? Sügelistele otseselt viitav tunnus on see, et villid asetsevad nahal paarikaupa. Sügelislest uuristab nahas nahapinnaga paralleelseid käike, jättes neisse oma mune ja väljaheiteid. Lestade liikumine ja väljaheide ärritab nahka ning põhjustab sügelemist. Eriti ärritavaks muutub sügelemine voodisoojuses või pärast duši all käimist.
Sügeliselestad levivad inimeselt inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga, sealhulgas seksuaalse kontakti ajal. Noored täiskasvanud nakatuvadki kõige sagedamini just seksuaalvahekorra ajal. Lestad kanduvad nahalt nahale küllaltki kiiresti.
Levik voodipesu ja aluspesu kaudu toimub lühikese aja jooksul pärast nendega kokkupuudet. Kui ühel pereliikmel on diagnoositud sügelised, vajavad kõik teised pereliikmed ja nakatanuga lähemas kokkupuutes olnud isikud profülaktilist ravi, et vältida haigestumist. Vältimaks taasnakatumist mõnelt ravimata lähikondlaselt, peab kõigi ravi olema samaaegne.
/nginx/o/2024/03/14/15944121t1hc92c.jpg)
Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi käsimüügist retseptita. Reeglina ravitakse sügelisi bensüülbensoaadi salviga või permetriini sisaldava geeliga. Oluline on ravimit manustada kogu kehale (v.a pea piirkond täiskasvanutel). Tihtipeale määritakse ravimiga üksnes sügelevaid kohti, aga see ei hävita parasiiti üle kogu keha.
Lisaks tuleb kindlasti rõivad ja voodipesu vahetada nii ravi alustamisel kui ka pärast ravi lõpetamist. Vähemtähtis pole ka see, et kõikide pereliikmete riided ja pesu samaaegselt kuumtöödeldakse ja tehakse korralik suurpuhastus, mille käigus tuleb nii vaibad kui ka pehme mööbel triikrauaga aurutada. Riideesemed, mida ei ole võimalik kuumtöödelda, tuleb vähemalt kaheks nädalaks panna eraldi seisma, nii et neil ei ole kokkupuudet inimesega.
Sügelus võib kesta veel mitu nädalat pärast sügeliste väljaravimist. Seda tekitab organismi allergiline reaktsioon naha pinnale jäänud surnud sügelislestadest.
Sügelisi saab ennetada elementaarset hügieeni silmas pidades – vältida määrdunud pindade katsumist, pesta käsi või kasutada käte puhastamiseks mõeldud antiseptilisi vahendeid, kasutada vaid isiklikke tarbeesemeid ja riideid, vahetada kord nädalas voodipesu ja pesta seda kõrgetel kuumustel.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)