/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2024/03/18/15952962t1h5fc7.jpg)
Teadlased panid kokku esimese kõikehõlmava plastide andmebaasi, mis sisaldab teavet 16 000 kemikaali kohta. Andmebaas on endiselt puudulik, aga ilmestab hästi plastide ohtu tervisele, vahendab Scientific America.
Plastik on igapäevaelus vältimatu. Limpsipudeli, ühekordse žileti või isegi madratsi kattematerjali kaudu võib kokku puutuda sadade erinevate kemikaalidega, millest mõningate kohta on teadlastel väga vähe teavet.
Neljapäeval teatas PlastChem Project, kus koos töötamas Norra ja Šveitsi teadlased, et on tuvastanud üle 16 000 plasttoodetes esineva kemikaali ja koonanud uue teadmuse esimesse ulatuslikku plastikukemikaalide andmebaasi.
Andmebaasis käsitletakse kemikaalide teadaolevaid keskkonna- ja tervisemõjusid. Teadlased loodavad, et informatsioonipank abistab valitsusi regulatsioonide loomisel ja rahvusvahelistele läbirääkimistele plastiku kasutamise ja tootmise piiramiseks.
«See on üsna plahvatusohtlik raport,» ütleb Miriam Diamond, kes uurib keemilisi saasteaineid Toronto ülikoolis ja ei osalenud kõnealuses uuringus. Uus andmebaas koondab teavet teadusartiklitest ja seitsmest andmekogust, mis kirjeldavad erinevaid kemikaale, ütleb Martin Wagner, PlastChem'i projekti juht ja bioloog, kes uurib plastikuid Norra teadus- ja tehnoloogiaülikoolis. Tema meeskonnal kulus kõigi andmete kogumiseks ja läbitöötamiseks umbes aasta. 2023. aasta ÜRO keskkonnaprogrammi raportis oli varem antud hinnang, et plastikuga seotud kemikaale on üle 13 000. Uus andmebaas laiendab seda kemikaalide hulka, šokeerides isegi plastikuid uurivaid teadlasi. «16 000 kemikaali – oh jumal,» ütleb Diamond.
Lisaks kemikaalide tohutule hulgale on «silmatorkav, et vähemalt 25 protsenti neist on murettekitavad kemikaalid,» ütleb Wagner. Teadlased keskendusid andmebaasis rohkem kui 4200 kemikaalile, mille omaduste hulka kuulusid näiteks halb lagunemisvõime, soodumus koguneda inimkehasse, toksilisus ja lai levimus keskkonnas.
Plastikute keemiline keerukus on väljakutse nende tervise- ja keskkonnamõjude mõistmisel. Kuid mõnede ohtlikkuse kohta on tugevaid tõendeid. Ftalaadid – kasutatud kattematerjalides ja põrandakatetes, et muuta need õhukeseks ja paindlikuks – kahjustavad reproduktiivsüsteemi, ütleb Diamond. Tema uurimustöö on näidanud ka, et kokkupuude ftalaatidega kodutolmus lapse esimesel eluaastal on seotud suurenenud astmariskiga viieaastaselt. Bisfenoolid, sealhulgas bisfenool A (BPA), on veel üks plastikukemikaalide grupp, mis on tuntud oma võime poolest häirida keha hormonaalset regulatsiooni. Perfluoroalküül- ja polüfluoroalküülained, ehk PFASid, mis on seotud vähiriski ja immuunsüsteemi probleemidega.
Wagner ütleb, et teda üllatasid melamiiniga seotud riskid. Seda materjali kasutatakse kausside ja muude sööginõude valmistamiseks; seda kombineeritakse ka bambuse ja teiste looduslike orgaaniliste materjalidega, et luua plastikule alternatiive. Melamiin on klassifitseeritud Euroopa Liidu poolt kantserogeeniks ja seda on tuvastatud joogivees, kuid kasutatakse laialdaselt. Kemikaal liigub ka keskkonnas kergesti ja on väga vastupidav lagunemise suhtes.
Raport toob esile ka keemiliste ühendite, sealhulgas polüklooritud bifenüülide (PCB-d), jätkuva esinemise plastikus, mille kasutamine on keelatud ÜRO 2001. aasta Stockholmi konventsiooniga, mis jõustus 2004. aastal.
Plastikukemikaalidega seotud terviseprobleemid on ühiskonnale oluline koormus, ütleb Wagner. Jaanuaris avaldatud uuring näitab hinnanguliselt, et aastased tervishoiukulud, mis on seotud nelja tüüpi plastikukemikaalide – sealhulgas ftalaatide, bisfenoolide, PFASide ja leegiaeglustitena kasutatavate polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) – kokkupuutega, lähevad USA-le maksma 250 miljardit dollarit ehk ligi 230 miljardit eurot aastas, umbes 1,2 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist. Kokkupuude nende kemikaalidega on seotud terviseprobleemidega, sealhulgas arenguhäirete, vähktõve, diabeedi ja viljatusega. «See kõlab väga hirmutavalt ja frustreerivalt,» ütleb Wagner. «Kuid siin on võimalusi kasutada plastikut turvaliselt ja jätkusuutlikult, nii et me ei peaks kõiki neid kulusid kandma.»
PlastChem raport soovitab mõningaid lahendusi. Esiteks on vaja rohkem teavet 10 000 plastikukemikaali kohta, mida ei ole piisavalt uuritud. «Meil on kiiresti vaja tegutseda nende andmelünkade täitmiseks,» ütleb Wagner. See võib võtta aastakümneid isegi küllaldase teadusraha korral. Raporti autorid soovitavad uurimistööd kemikaalide kohta teostada nenede kasutatavuse alusel. Autorid nõuavad ka regulatiivset lähenemist nimega «andmed puuduvad, turg puudub», mis paneks ettevõtetele kohustuse esitada kemikaalide toksilisuse andmed enne, kui nad saavad neid sisaldavad tooted müüki.
Wagner ja PlastChem'i meeskond soovitavad ka plastikuretseptide lihtsustamist. Näiteks kasutatakse umbes 3000 kemikaali värvainetena. Seda nimekirja võiks kindlasti lühendada, et vähendada potentsiaalseid tervise- ja keskkonnamõjusid.
Raport kutsub üles suuremale läbipaistvusele plastikus sisalduva kohta. Praegu peavad teadlased teostama üksikasjaliku keemilise analüüsi, et teada saada, millised koostisosad on antud plastiktootes, millised on nende kontsentratsioonid ja kas need kujutavad endast riske.