Uuring: närvisüsteemihäired on tõusnud suurimaks haiguste põhjustajaks

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Närvisüsteemi haigused, nagu insult, migreen ja dementsus, on tõusnud maailmas juhtivaks halva tervise põhjuseks, minnes mööda südamehaigustest, ilmneb reedel avaldatud ulatusliku uuringu tulemustest.

Aastal 2021 kannatas maailmas närvisüsteemi haiguste haiguste all üle 3,4 miljardi inimese ehk 43 protsenti maakera elanikkonnast. Arvud on palju suuremad, kui seni arvati.

Sadade teadlaste uurimistööd juhtis USA Institute for Health Metrics and Evaluation (IHME), millest on saanud ülemaailmne tervisestatistika referentskeskus.

Uuringu juhtautor Jaimie Steinmetz IHMEst ütles, et saadud andmete põhjal on närvisüsteemihäiretest saanud «maailma üldise haiguskoorma juhtiv põhjus».

Viimase kolmekümne aasta jooksul on närvisüsteemi haiguste juhtumite arv kasvanud 59 protsendi võrra ning selle taga on peamiselt maakera elanikkonna vananemine ja kiire juurdekasv, ütles Steinmetz.

Teadlased vaatlesid 1990.–2021. aastal 204 riigis ja territooriumil 37 eri neuroloogilist häiret, mis põhjustavad haigusi, puudeid ja enneaegset surma.

Andmete põhjal arvutati, mitu aastat tervena elatud elu kaotab inimene iga haiguse puhul. Seda nimetatakse haiguse tõttu kaotatud eluaastateks (DALY).

2021. aastal läks kogu maailmas närvisüsteemi häirete tõttu kaduma üle 443 miljoni tervena elatud aasta, mis on 18 protsenti rohkem kui 1990. aastal.

Kui aga võtta arvesse elanikkonna vananemine ja arvukuse tõus, kahanes DALYde ja närvisüsteemi haigustest tingitud surmade arv ligikaudu kolmandiku võrra, tõdesid teadlased.

Varem südamehaiguseks peetud insult ehk ajuinfarkt oli analüüsitud närvisüsteemihaigustest rängim, põhjustades 160 miljoni tervena elatud aasta kaotuse.

Järgnesid ajukahjustused, nagu neonataalne entsefalopaatia, migreen, dementsus, sealhulgas Alzheimeri tõbi, diabeedist tingitud närvikahjustused, meningiit ja epilepsia.

Peapõhjus, miks närvihaigused viimases uuringus südameveresoonkonna haigustest ette läksid, on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hiljutine klassifikatsioonimuudatus, millega paigutati insult närvihaiguste kategooriasse, ütles Steinmetz.