Digisõltuvuse sümptomitega noorte hulk kasvab

Digisõltuvus tõstab pead. Foto: Shutterstock

• Piisavalt liigub vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest – 19% poistest ja 13% tüdrukutest
• 77% poistest ja 41% tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas
• WHO liikumissoovituste järgi peaks noor iga päev liikuma vähemalt 60 minutit

Tervise Arengu Instituut viis ülemöödunud aastal pea viie tuhande 11–15-aastase kooliõpilase hulgas ellu tervisekäitumise uuringu (HBSC), millest selgus, et sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsus on võrreldes 2018. aasta uuringuga suurenenud kuuelt protsendilt kaheksale protsendile ja arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osatähtsuse tõus on olnud oluliselt suurem tüdrukute seas ehk tüdrukute mängusõltuvus on kasvanud varasema uuringuga võrreldes kuuelt protsendilt 13 protsendini.

Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaana Rahno märgib, et 2023. aastal avaldatud Eesti inimarengu aruandes tuuakse välja, et digiseadmete kasutamine ise ei põhjusta vaimse ja füüsilise tervise probleeme – selle mõju sõltub eelkõige kasutajast, kasutusviisist ja -olukorrast.

«Siiski võib pikka aega ekraanis olemine mõjutada lapse tervist ja heaolu. Seda on ka pikaajalised uuringud näidanud, et digisõltuvus suurendab noorukitel depressiivsete sümptomite esinemist ja sotsiaalset ärevust ning mõjutab negatiivselt õppimist ja suhteid vanematega,» toob Rahno välja.

TAI tervisekäitumise uuringust selgus, et 77 protsenti poistest ja 41 protsenti tüdrukutest mängivad arvutimänge vähemalt kaks tundi päevas ning 13-aastastest poistest suisa 81 protsenti. Tüdrukud veedavad sagedamini aega sotsiaalmeedias – nimelt 63 protsenti tüdrukutest ja 47 protsenti poistest on vähemalt kaks tundi päevas sotsiaalvõrgustikes, mille kasutamine vanusega aina kasvab.

Sotsiaalse suhtlemise puhul joonistus uuringu tulemustest välja, et 10 protsendi võrra on suurenenud nende õpilaste osatähtsus, kes leiavad, et oma mõtetest ja tunnetest on kergem rääkida internetis kui silmast silma.

Järjest intensiivsem nutiseadmete kasutus noorte hulgas väljendub ka nende füüsilises tervises. Nimelt liigub piisavalt vaid 16 protsenti 11−15-aastastest kooliõpilastest – 19 protsenti poistest ja 13 protsenti tüdrukutest. Poisid on tüdrukutest igas vanuses aktiivsemad, kuid vanusega väheneb kehaline aktiivsus nii poiste kui ka tüdrukute hulgas. Kõige rohkem ongi soovitustele kohasel määral aktiivseid noori 11-aastaste poiste (26%) ja kõige vähem 15-aastaste tüdrukute hulgas (9%).

Kaks ja enam tundi päevas elektroonilist meediat kasutavad õpilased hindasid oma tervist sagedamini halvaks ja eluga rahuolu vähesemaks, nad tunnevad sagedamini ema või isaga muredest rääkimisel raskusi, neile meeldib vähem koolis käia ja nende õpitulemused on nõrgemad ning nende hulgas esineb sagedamini uimastite tarvitamist ja vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode, võtab uuring kokku.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) liikumissoovituste järgi peaks noortel kogu nädala jooksul igas päevas olema keskmiselt 60 minutit või rohkem vähemalt mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust ehk sellist liikumist, mis ajab neid higistama ja hingeldama. Täiendavalt tuleks teha vähemalt kolmel päeval nädalas tugeva intensiivsusega tegevusi, lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi ning läbivalt vähem istuda.

SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse teadusnõunik Henek Tomson märgib, et kõigist Eesti lastest liiguvad igapäevaselt piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik, mis tähendab, et kogu pere liikumisaktiivsus nädalavahetustel väheneb oluliselt ja vanemad kui laste olulisimad mõjutajad liiguvad ka ise vähe.

Tomson kutsub peresid üles leidma rohkem aega koos olemiseks ja liikumiseks just ekraaniaja arvelt. «Argipäeval võib proovida lisada igapäevasesse trajektoori rohkem jalgsi liikumisminuteid, näiteks valides pikema marsruudi teel koju, tulles ühistranspordist mõni peatus varem maha või teha ühistel vabadel õhtutel ekraani ees olemise asemel jalutuskäike kogu perega,» lisab Tomson- Lisaks märgib ta, et saabuv kevad pakub ohtralt võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks ka nädalavahetustel – perega koos saab avastada Eesti loodust jalutades, matkates, orienteerudes või rattaga sõites ning mängida õue- või pallimänge. «Meie keha on mootor, mis on loodud liikuma ja eriti oluline on selle mootori liikumises hoidmine just lapseeas. Uuringud näitavad, et mida vähem liigub laps, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub.»

Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna lasteabi tiimi peaspetsialist Kadi Saar märgib, et 2023. aastal sai lasteabi 35 pöördumist, kus teemaks oli liigne nutiseadmete kasutamine. Peamiselt pöördus lasteabisse lapsevanem murega just lapse digisõltuvuse pärast. Oli ka pöördumisi, kus peamiseks teemaks olid omavahelised suhted või lapse koolikohustusega seotud teemad, kuid selle taustalt kumas alati läbi ka digisõltuvus.

«Nutiseadme kasutus ei ole iseenesest ju halb. Küsimus on pigem, kus, millal ja mis mahus seda tehakse. Ekraanist saadavale kiirele stimulatsioonile on eriliselt vastuvõtlik just laste alles arenev aju. Ka puuduvad lastel veel täiskasvanule omased eneseregulatsiooni mehhanismid, mis toetaksid neid valikute tegemisel,» märkis Saar ning lisas, et hästi oluline on lapsevanematele info jagamine nutiseadmete mõju kohta nutisõltuvuse esimeste märkide ära tundmiseks, lapse abistamiseks aga ka vanema enda toetuseks.

Lisainfo ekraaniaja soovituste, nutisõltuvuse sümptomite ja ennetamise võimaluste kohta on koondatud liikumisharrastuse kompetentsikeskuse veebilehele liigume.ee.