Eesti naised tunnevad muret stressi, ülekoormuse, kasvajate ja ülekaalu pärast
18. märts 2024, 19:03
Eesti naised on terviseteadlikud. Vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollib oma tervist 90 protsenti naistest, kes osales SYNLAB Eesti läbi viidud uuringus. Peamiselt tunnevad Eesti naised muret stressi ja ülekoormuse, kasvajate ja ülekaalu pärast.
SYNLAB Eesti laboriarsti dr Anneli Raave-Sepa hinnangul on ka varasemad uuringud näidanud, et naised on meestest terviseteadlikumad. «Uuringu põhjal käib 37 protsenti naistest tervisekontrollis kord aastas, kolmandik paar korda aastas ning viiendik naistest iga kahe aasta järel. On rõõmustav, et naised oma tervise eest hoolt kannavad ja saame kokkuvõttes öelda, et vähemalt iga kahe aasta tagant kontrollib oma tervist enamik naisi,» avas arst uuringutulemusi.
Naised muretsevad väga palju või palju stressi ja ülekoormuse (68 protsenti), kasvajate (63 protsenti) ja ülekaalu (60 protsenti) pärast. Terviseprobleemidest ei muretseta üldse või muretsetakse vähe alakaalu (76 protsenti), suguhaiguste (56 protsenti), alkoholismi/sõltuvushäirete tekkimise (57 protsenti) ja rasedusega seotud murede (57 protsenti) pärast.
Stressi ja ülekoormuse pärast muretsevad nooremad naised
«Kuigi mõlemast uuringust ilmnes, et nii mehed kui naised muretsevad stressi ja kasvajate pärast, näitas sel kevadel naiste seas läbi viidud uuring, et naised muretsevad nii stressi, kasvajate kui ülekaalu pärast ligi 40 protsenti enam kui mehed. Kusjuures ülekaalu pärast muretsetakse võrdselt kõikides vanuserühmades, kasvajate pärast muretsevad naised vanuses 30–60+ ning stressi ja ülekoormuse pärast tunnevad valdavalt muret nooremad naised,» nentis dr Raave-Sepp.
Naistekuu raames uuriti ka, kuidas naised tajuvad naiselikkust ja kuidas on naiselikkus seotud tervisega. Kaks kolmandikku naistest leidsid, et ootused naiselikkusele on ühiskonnas väiksemad kui varem või et naiselikkuse tähtsus ühiskonnas on oluliselt vähenenud. Väga oluline või pigem oluline on naiselikkuse mõjutajana naiste jaoks hoolitsetud välimus (87 protsenti), enesekindlus (85 protsenti), kultuursus (78 protsenti) ja head tervisenäitajad/hea tervis (70 protsenti). Mõnevõrra vähem mõjutab naiste naiselik olemist partneri/pere eest hoolitsemine (69 protsenti), laste saamine (64 protsenti) ja füüsiline toonus ning vorm (67 protsenti).
60 protsenti naistest leidsid, et nad pöörduksid sagedamini tervisekontrolli, kui nad saaksid arsti juurde kohe, kui soovivad. Kolmandik pöörduks sagedamini tervisekontrolli vaid juhul, kui tunneb, et midagi on tervisega juba valesti. 28 protsenti naistest leiab, et käiksid tervisekontrollis sagedamini, kui see oleks kohustuslik. Seejuures hindavad kohustuse rolli enim venekeelsed vastajad (41 protsenti) ja nooremad (18–29 vanuserühmas) vastajad.
Naised mõjutavad regulaarselt ka meeste terviseotsuseid
SYNLABi laboriarst tõi uuringu põhjal välja, et naised ei hoolitse mitte ainult enda tervise eest, vaid pooled vastajatest mõjutavad regulaarselt ka abikaasa või elukaaslase terviseotsuseid. Samuti on naised valmis tervise nimel ka raha panustama – kaks kolmandikku uuringus osalenud naistest valiks tervisega seotud väljaminekuna verenäitajatel põhineva ennetava tervisekontrolli, 18 protsenti naistest eelistaks valida spordiklubi liikmetasu või spordiga seotud kulutuse ning vaid kümnendik eelistaks mõnd kosmeetilist hoolitsust.
Meeste versus naiste tervisekontrollid
Laboriarsti sõnul kattuvad meeste ja naiste esmased tervisekontrollid üldtervise hetkeseisundi hindamiseks suures osas – vereanalüüsid, hemogramm ehk vere üldpilt, veresuhkur, kolesteroolid, maksa ja neerude näitajad, vitamiin D ning ferritiin ehk rauatagavara on ühes esmases põhjalikus tervisekontrollis nii meestel kui ka naistel enamasti sees. Erisused tekivad vanemas eas või mõne konkreetse tervisemure või huvi korral.
«Naised pööravad veidi enam tähelepanu erinevate vitamiinide ning mineraalainete ja kilpnäärmehormoonide taseme mõõtmisele. Mehi huvitab mõistagi testosterooni tase ja eesnäärme vähi riski hindamine PSA (prostata spetsiifiline antigeen) vereanalüüsiga,» selgitas dr Raave-Sepp. Ta lisas, et suguhaiguste testimiseks pöörduvad mehed sageli otse laborisse, kuid naised seevastu teevad samad analüüsid eriarsti vastuvõtule pöördudes.
Synlab Eesti koostöös Norstatiga viis läbi tervisekäitumise teadlikkuse uuringu veebruaris 2024. Uuringus osales 500 naist Eestis. Uuringu eesmärk oli hinnata, milline on Eesti naiste tervisekäitumine, kuidas on naiselikkus seotud tervisega ning kuidas tajutakse naiselikkust ja naiseks olemist.