Euroopa on Covid-19 tõttu silmitsi teise ränga kopsuhaigusega

Tuberkuloosibakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega või õhk-tolmunakkusena. Bakterid võivad terviseameti andmeil säilitada eluvõime kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni aasta, kuid hävivad otsese päikesevalguse toimel. Foto: shutterstock.com

Pandeemia kolme aasta jooksul 2020–2022 esines maailma terviseorganisatsiooni Euroopa regioonis peaaegu 7000 ülemäärast tuberkuloosisurma, võrreldes ekspertide prognoosiga. Suurenenud suremus oli pandeemia otsene tagajärg, sest tuberkuloosi diagnoosimine ja ravi olid pandeemia ajal häiritud.

Tõdemus pärineb WHO Euroopa regionaalbüroo ja haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) viimasest tuberkuloosi seirearuandest.

WHO ja ECDC aruanne avaldatakse 24. märtsil toimuva ülemaailmse tuberkuloosipäeva raames.

«Meie viimane aruanne paljastab südantlõhestava ja täielikult välditava olukorra – tuberkuloosi põdevad inimesed ei olnud pandeemia ajal kaitstud ja 7000 inimest kaotasid asjatult elu tuberkuloositeenuste häirete tõttu,» ütles WHO piirkonnadirektor dr Hans Henri P. Kluge. «Aruanne paljastab ka teise areneva, ennetatava tragöödia – ravimiresistentse tuberkuloosi levimus kasvab jätkuvalt. Kutsume riiklikke ametiasutusi üles tugevdama tuberkuloosi testimise programme, viivitamatult diagnoosima ja rakendama WHO uusimaid juhiseid.»

ECDC direktori dr Andrea Ammoni sõnul on pärast Covid-19 pandeemiat ees veel pikk tee tuberkuloosi kõrvaldamiseni. Õigeaegne ennetustöö, testimise ja ravi parandamine on tuberkuloosi vastu võitlemise võtmeelemendid ning viivitused põhjustavad kannatusi ja surma.

2022. aastal teatas enamik WHO Euroopa regiooni riikidest diagnoositud tuberkuloosijuhtude arvu suurenemisest. Esines rohkem kui 170 000 juhtumit (võrreldes 166 000 juhtumiga 2021. aastal), millest rohkem kui 36 000 juhtumist teatati Euroopa Liidus. Diagnoositud juhtude arvu suurenemine on tõenäoliselt positiivne märk sellest, et paljudes riikides on tuberkuloositeenused pärast Covid-19 pandeemiat taastumas ning rohkem inimesi saab ravi. Tõenäoliselt peegeldab see ka seda, et diagnoositakse juhud, mis jäid vahepeal mitme aasta jooksul tuvastamata.

Euroopa Liidu riikides õnnestub keskmiselt vaid kuuel juhul kümnest ravida tuberkuloosi esmavaliku ravimitega. See on viimase kümnendi madalaim näitaja, mis viitab võimalikele probleemidele ka ravi järgimisega. Õige planeerimise ja läbiviimise korral peaks tuberkuloosiravi olema edukas ligikaudu üheksal patsiendil kümnest, kes on nakatunud tüvedega, mis reageerivad antibiootikumidele rifampitsiin ja isoniasiid.

Muret tekitavad on ka märgid, mis näitavad, et tuberkuloosi ja HIVi kaasinfektsiooni ravi ei ole optimaalne. 2022. aastal oli HIVi levimus tuberkuloosiga diagnoositud inimeste hulgas hinnanguliselt 12 protsenti. 2021. aastal tuberkuloosiravi alustanud HIV-nakkusega patsientidest paranes WHO Euroopa regioonis ainult 48 protsenti ja Euroopa Liidus 54 protsenti.

Jõupingutuste tõhustamiseks tuberkuloosi vastu suunatud eesmärkide saavutamiseks soovitavad WHO ja ECDC: suurendada jõupingutusi puuduvate tuberkuloosijuhtude aktiivseks leidmiseks ja raviks, parandades tuberkuloosi testimist, tehes ennetava ravi võimalused kättesaadavaks kõigile, kes seda vajavad; ning rakendada ajakohaseid suukaudseid ravimeid.