Loe, millise tarbeasjaga tuuakse puugid tuppa ja kui kiiresti toimub nakatumine

Puuk ja lepatriinu Foto: Erakogu

Esimeste soojemate ilmadega on aktiivseks muutunud ka puugid, kelle kaudu levivate haiguste esinemissagedus on Eestis Euroopa kõrgemate hulgas. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Keiti Aren lükkab ümber mõned puukidega kaasas käivad müüdid.

Müüt: puuke leidub vaid sügaval metsas

Levinud on müüt, et puuke võib kohata vaid maapiirkondades või sügavates metsades. Tegelikult võib puuke kohata aga ka linnades, parkides ja koduaedades.

Puugid eelistavad küll elukohaks varjulisi ja piisavalt niiskeid alasid, eelkõige kõrge rohuga kohti, kuid arvukamalt on puuke seal, kus liigub rohkem inimesi ja loomi. Ka avalikud pargid ja linna haljasalad võivad puukidele väga sobilikuks elukohaks olla. Tervise Arengu Instituudi eelmisel aastal tehtud uuringust selgus, et kõige puugirikkamad kohad paiknesid peamiselt terviseradadel, kuid ka vähemhooldatud ning rikkaliku põõsastikuga parkides.

Terviseameti puugikaardilt on näha, milline puugioht on Eesti erinevates piirkondades. Samal veebilehel on võimalik ka ise puugiohtlikke piirkondade kaardistamisele kaasa aidata.

Müüt: puugid on aktiivsed vaid suvel

Puugid muutuvad peamiselt aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Eestis kestab puugihooaeg keskmiselt aprillist novembrini, kuid pehmel talvel võib puuke kohata ka juba jaanuaris-veebruaris. Talvisel ajal võivad inimesed puuke tuppa tuua ka küttepuudega, mil siis puugid soojuse peale talveunest ärkavad.

Müüt: puugihammustused on valutud ja ohutud

Puugihammustused on tihti valutud, sest puuk eritab süljega valuvaigistavat ainet ning ohvrid ei pruugi hammustust esialgu märgatagi. See aga ei tähenda, et puugihammustus oleks ohutu – nad levitavad nii inimestele kui ka loomadele mitmesuguseid haiguseid. Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70 protsenti linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat. Eestis kannavad puugid eelkõige puukborrelioosi ja puuentsefaliiti.

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 4274 puukborrielioosi ning 209 puukentsefaliidi haigusjuhtumit. Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad vaktsiinid nii täiskasvanutele kui ka lastele esimesest eluaastast. Hiljemalt märtsis vaktsineerimiskuuri alustades on suve alguseks esmane kaitse olemas. Puukentsefaliidi vastase vaktsineerimise kohta leiab rohkem infot veebilehelt vaktsineeri.ee. Puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub ja haigestumist saab ennetada vaid puugihammustusi vältides. Selleks tuleks kasutada puugitõrjevahendeid ning kanda looduses heldaid riideid, millelt on puuke paremini märgata.

Müüt: puugi katsumine on ohtlik

Haiguse kannab nakatunud puuk ohvrile edasi süljega, mida ta eritab nahale kinnitumiseks ja terve imemisprotsessi käigus – mida kauem puuk imeb, seda rohkem haigustekitajaid ta inimese kehasse edastab.

Puugi katsumisest või puugi nahal liikumisest ei ole võimalik terve naha kaudu infektsiooni saada. Puukborrelioosi nakatumiseks peab puuk inimese kehal olema vähemalt 12–24 tundi. Puukentsefaliiti nakatumine toimub kiiremini – mõni tund peale puugi hammustust.

Müüt: puuk hüppab või kukub puu pealt ohvri peale

Erinevalt populaarsest arvamusest ei hüppa puugid looduses liikudes meie peale. Puugid varitsevad oma ohvreid mõnekümnesentimeetri kõrguselt rohukõrrelt, kust nad haagivad end ohvri riiete külge ning seejärel hakkavad mööda keha sobivat kohta toitumiseks otsima.