SUUR ÜLEVAADE Need on levinumate vähkkasvajate varajased sümptomid

PM Tervis
Copy
Erinevat värvi lindid sümboliseerivad võitlust erinevate vähivormidega.
Erinevat värvi lindid sümboliseerivad võitlust erinevate vähivormidega. Foto: Shutterstock

Järgnev ülevaade enim levinud vähipaikmete sümptomitest on kokku pandud dr Jana Jaali koostatud materjalist «Varem avastatud vähk on paremini ravitav. Vajalik info 10 kõige sagedasema vähipaikme kohta» ja Tartu Ülikooli kliinikumi multidistsiplinaarsete töögruppide koostatud vähi alarmsümptomite põhjal.

Rinnavähk 

Kõige sagedamad rinnavähi varajased sümptomid on:

  • tükk või tihend rinnas;
  • muutunud rinnakuju (nt naha sissetõmme rinnal);
  • rinnanibu sissetõmme;
  • eritis rinnanibust;
  • rinna nahavärvi muutus (nt punetav, põletikuline nahk);
  • nn sidrunikoore fenomen, st rinna nahk on sidrunikoore moodi krobelise välimusega;
  • kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine.

Eriti tähelepanelik tuleks rinnavähi suhtes olla naiste puhul,

  • kelle perekonnas ja lähisugulastel on esinenud rinnavähki;
  • kellel on leitud geneetilisi mutatsioone (BRCA1 ja BRCA2 geenis);
  • kellel on olnud pahaloomuline kasvaja teises rinnas;
  • kellel on menstruatsioonid alanud vara (enne 12. eluaastat) ning lõppenud hilja (pärast 55. eluaastat);
  • kellel on olnud hiline esmassünnitus (pärast 30. eluaastat) või kes ei ole üldse sünnitanud;
  • kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.

Kopsuvähk 

Kõige sagedamad kopsuvähi varajased sümptomid on:

  • köha ja veriköha;
  • sagedased kopsupõletikud, mis ei allu hästi antibakteriaalsele ravile;
  • õhupuudustunne;
  • hingeldus füüsilisel koormusel;
  • valu (tekib, kui kasvaja haarab kopsukelmet).

Eriti tähelepanelik tuleks kopsuvähi suhtes olla inimeste puhul, kes

  • on kunagi pikka aega suitsetanud;
  • on aktiivsed suitsetajad;
  • viibivad tihti suitsustes ruumides (passiivne suitsetamine);
  • põevad kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK); 
  • naistel, kes kasutavad menopausi sümptomite leevendamiseks hormoonasendusravi.

Melanoom

Kõige sagedamad melanoomi varajased sümptomid on:

  • sünnimärgi kiire ja jätkuv suurenemine;
  • sünnimärgi värvuse muutus (ilmnevad mitmed värvivarjundid);
  • sünnimärgi pinna muutumine krobeliseks või sõlme teke;
  • erosioonide, lõhede, koorikute, leemetuse teke sünnimärgi pinnale.

Eriti tähelepanelik tuleks melanoomi suhtes olla inimeste puhul,

  • kellel on hele nahk;
  • kellel esineb rohkelt sünnimärke (üle 100);
  • kellel on suured kaasasündinud sünnimärgid;
  • kes on elus saanud palju päikesepõletusi;
  • kes käivad sageli solaariumis;
  • kes viibivad pidevalt päikese käes (k.a rohke päevitamine);
  • kes käivad sagedastel päikesereisidel intensiivse päikesekiirgusega geograafilistes piirkondades.

Maovähk

Kõige sagedamad maovähi varajased sümptomid on:

  • ebamugavustunne (kiire täiskõhutunne, raskustunne) maos;
  • neelamishäire (söögitoru ja mao ühenduskoha kasvajalise haaratuse korral);
  • iiveldus ja oksendamine;
  • verejooks maost;
  • aneemiast tingitud sümptomid (väsimus, jõuetus, südamepekslemine);
  • kaalulangus.

Eriti tähelepanelik tuleks maovähi suhtes olla inimeste puhul, kellel on:

  • maos avastatud healoomulisi polüüpe;
  • Helicobacter pylor'i tekitatud maolimaskestapõletik;
  • pikka aega esinenud kõrvetisi (reflukshaigus);
  • B12-vitamiini defitsiidist tingitud aneemia;
  • magu varem opereeritud.

Eesnäärmevähk

Kõige sagedamad eesnäärmevähi varajased sümptomid on:

  • urineerimishäired (sagenenud urineerimine, raskendatud urineerimine, uriinijoa nõrgenemine,
  • urineerimisjärgne tilkumine, valulik urineerimine, öine urineerimine);
  • harvem verikusesus (vere esinemine uriinis).

Eriti tähelepanelik tuleks eesnäärmevähi suhtes olla meeste puhul, kellel esineb eesnäärme healoomuline suurenemine (healoomulisest haigusest tingitud sümptomid võivad varjutada vähi varajased nähud).

Emakakeha- ja emakakaelavähk

Kõige sagedamad emakakehavähi varajased sümptomid on:

  • verejooks tupest,
  • ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas,
  • eritus tupest.

Eriti tähelepanelik tuleks emakakehavähi suhtes olla naiste puhul,

  • kes on ülekaalus;
  • kes ei ole sünnitanud;
  • kellel on hiline menopaus;
  • kellel on varem esinenud rinna-, jämesoole-, munasarjavähki;
  • kes põevad suhkurtõbe.

Kõige sagedamad emakakaelavähi varajased sümptomid on:

  • verejooks tupest (enamasti verejooks, mis tekib menstruatsioonidevahelisel perioodil);
  • suguühtejärgne verejooks (kontaktverejooks);
  • ebaregulaarne menstruatsioon üleminekueas;
  • halvalõhnaline eritus tupest.

Eriti tähelepanelik tuleks emakakaelavähi suhtes olla naiste puhul,

  • kellel on diagnoositud inimese papilloomiviiruse (HPV) infektsioon;
  • kellel on emakakaelal diagnoositud düsplaasia (vähieelne seisund);
  • kes on HIV (inimese immuunpuudulikkuse viiruse) positiivsed;
  • kes suitsetavad;
  • kes on kasutanud pikka aega rasestumisvastaseid tablette (üle 5 aasta);
  • kellel on olnud 3 või rohkem sünnitust.

Loe rohkem Kliinikumi kodulehelt

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles