4) Puuseen. Eesti kasvavaid puuseeni liigitatakse kahte rühma: torikseened, mida leiab üle 200 ja koorikseened, mida on hinnanguliselt 350 liiki. Puuseentel on ka väga vahvad eestikeelsed nimed, muuhulgas kasvab Eesti metsades soomustorik, vääveltorik, külmaseen, kasekäsn ja tammekakk. Kas teadsid, et mõni puuseen, näiteks haavataelik, võib elada lausa 80 aastaseks?
5) Käbi... ei kuku kännust kaugele, ehk käbisid leiad üldjuhul kuuse või männi ümbrusest. Käbi korjates märkad kindlasti, et kuusepuu käbid on pikad ja piklikud, männi omad aga armsalt ümmargused. Praegusel aastaajal leiab metsast ka kobaras kasvavaid lepakäbisid, mis näevad välja justkui käbid, aga seda tegelikult ei ole – seda põhjusel, et taimeteaduse seisukohalt kasvavad käbid vaid okaspuudel, lepp seevastu on lehtpuu.
6) Noored rohulibled. Noori rohuliblesid leiab tegelikult aastaringselt, ent kevad on rohuliblede kõrghooaeg, mil oma pea pistavad välja nii naat, karulauk, nõges, võililleleht või hapuoblikas. Kõik mainitud rohelised kevadekuulutajad sobivad imehästi ka toidulauale. Karulaugust saab teha maitsvat pestot, nõgesest vitamiinirikast püreesuppi ja võilille lehti võib hakkida nii salatisse kui rohelisena omleti sisse. Nõgese korjamisel pane kindlasti kätte kindad, et näpud kõrvetada ei saaks!
7) Sammal. Eestis leiab samblaliike pea 600 erinevat. Sammal ei vaja kinnitumiseks mulda, sestap saab ta kasvada nii kivi või puukoore peal. Samblal on väga oluline roll hoida mulla niiskuse taset. Enda kasvuks vajaliku vee saab sammal kätte vihmast, kastest ja udust ning märjana on sammal palju kohevam ja erksam kui kuivanult.