Arst annab nõu: mida teha, kui kahtlustad mürgistust?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Pille Letjuka tõdeb, et erinevate igapäevaselt kasutatavate kemikaalidega kaasneb ohte, mida alati endale ei teadvustata. Kevade saabudes sagenevad Mürgistusteabekeskuse infotelefonil 16662 kõned, mis on seotud erinevate kemikaalide, muuhulgas taimekaitse- ja tõrjevahenditega. Mürgistust võivad põhjustada aiakemikaalid, mida kasutatakse umbrohutõrjeks, aga ka putukatõrjevahendid, näiteks sääsemürgid.

«Kemikaalimürgistuse raskuse skaala algab kergest astmest, mille puhul inimese elu ei ole ohus ning ulatub kõige tõsisema, kriitilise raskusastmeni, mis kujutab endast surmaohtu ja mille puhul on arstiabi vältimatu,» selgitas Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Pille Letjuka. Kuna mürgistused võivad inimese tervist oluliselt kahjustada, on tõsiste mürgistuse korral arstiabi vältimatu.

«Põhitõdemus on see, et iga mürgistusega seotud juhtum on individuaalne,» sõnas Letjuka, «väga palju sõltub kemikaalimürgistuse saanud inimese enesetundest ja tervislikust seisundist.» Letjuka tõdeb, et alati ei pea mürgistuskahtluse korral esmajoones haiglasse pöörduma. Kui inimene on teadvusel ja hingab takistusteta, siis tuleb helistada Terviseameti Mürgistusteabekeskuse mürgistusinfotelefonile 16662, kus töötavad ööpäevaringselt õde-nõustajad, kes oskavad anda kannatanule kiiret nõu ja soovitusi –mida teha.

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul sagenevad kevade saabudes kõned, mis on seotud õuetegevustega. Mürgistusinfoliinile 16662 on erinevate tõrjevahendite ja väetistega seotud mürgistusmuredega pöördutud kokku pea 1450 korral. Ainuüksi kemikaalimürgistused moodustavad 40 protsenti kõigist infoliinil nõustatud juhtumitest. Üks kümnest kemikaalimürgistusjuhtumist on tingitud taimekaitse- või tõrjevahendi valest kasutamisest. Neist kolmandik juhtudest on seotud putukatõrjevahendite väära kasutamisega.

Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Pille Letjuka. Foto: Erakogu

Letjuka tõdes, et mürgistusi on erinevaid – mõnikord juhtub õnnetus näiteks kemikaali sisse hingates, aga mõnel juhul satub kemikaal organismi suu või naha kaudu. Tõrjevahenditest põhjustatud mürgistuse sümptomiteks on hingamisteede ärritus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus. «Sageli ei oska inimesed kahtlustadagi, et halb enesetunne ja oksendamine on tingitud mõne tõrjevahendi kasutamisest, kahtlustatakse näiteks toidumürgitust,» sõnas Oder.

Mida teha, kui pärast õunapuude pritsimist on enesetunne kehv?

Väheses koguses ärritavate gaaside sissehingamise korral piisab dr Letjuka sõnul saastunud keskkonnast eemale minekust ning värskes õhus rahulikult hingamisest. Tuleb jälgida kannatanu seisundit ja võimaldada talle puhkust.

Sümptomite ja olukorra hindamiseks saab nõu mürgistusinfotelefonilt 16662. Kui kannatanu on olnud saastunud õhu käes aga pikemat aega ning tal on tekkinud tugev köha, süvenevad hingamisteedega seotud kaebused, oksendamine, uimasus, segadus, siis tuleb kutsuda kiirabi, helistades häirekeskusesse numbril 112.

Mida teha, kui laps on tundmatu värvilise kemikaali suhu pistnud?

Iga aastal pöördutakse Mürgistusteabekeskuse infoliinile juhtumitega, kus väikelaps on kätte saanud erksavärvilised rotimürgihelbed või mõne väetisepudeli. Üldjuhul ei põhjusta rotimürk juhuslikul ühekordsel kokkupuutel eluohtlikku olukorda. Enamik juhuslikke terakeste allaneelamisi ei vaja erilist sekkumist – käed ja suu tuleb puhtaks pesta ning juua vett peale (lonkshaaval ja mitte rohkem kui pool klaasitäit). Küll aga võib laps suhu pista ka muid kemikaale, ajades näiteks väetisevedeliku värvilise pakendi segamini limonaadipudeliga.

Kui laps on kemikaali suhu pannud, tuleb esmalt loputada suu ning pesta veega maha teralised ained limaskestadelt ja nahalt. Kemikaaliga määrdunud riided tuleb eemaldada. Kannatanule on oluline anda väikeste lonksudena vett, et allaneelatud kemikaali lahjendada, oksendama ei tohi inimest ajada.

Selleks, et mürgistusi vältida, on oluline enne külaliste – eriti laste külla tulekut ära korjata kõik näriliste tõrjeks laiali laotatud mürgialused ning laokil olevad kemikaalipakendid, et need ei satuks laste kätte. Väetiseid ja teisi kemikaale tuleb hoida originaalpudelites ning lastele kättesaamatus kohas. Joogipudelisse ümbervalatud kemikaal võib jätta lastele ekslikult limonaadi mulje.

Mida teha, kui kemikaal on kokkupuutunud nahaga?

Kevadiste aiatööde või põlluharimise käigus võib kemikaal ka nahale sattuda. Esimese asjana tuleb saastunud riided tuleb seljast ära võtta ning loputada nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minutit. Tugeva valu, põletushaavade või põletiku tekkimise korral tuleb pöörduda arsti poole. Oluline on vältida kemikaali kokkupuudet nahaga, kasutades töid tehes kummikindaid, kaitseprille ja maski.

Mida teha, kui kemikaal satub silma?

Selleks, et kemikaal silma ei satuks, on oluline kasutada kaitseprille. Kui näiteks viljapuid pritsides satub mürki silma, tuleb kohe loputada silmi rohke veega minimaalselt 15 minutit, söövitavate ainete korral 30 minutit. Kemikaali silma sattudes on oluline kohe silmi põhjalikult loputada – kui pöörduda esmajoones hoopis erakorralise meditsiini osakonda, on suure tõenäosusega sinna jõudes tekkinud juba silmakahjustus.

Kui pärast silmade loputamist väljenduvad järgnevate tundide jooksul põletikunähud – tugev valu, turse, valguskartlikkus või pisaravool, tuleb pöörduda arstile. Olukorda aitab hinnata mürgistusinfoliinil 16662 vastav õde-nõustaja.

Helista 16662!

Kuna esmaabivõtted on mürgistuste korral erinevad, on kõige olulisem mürgistuse või selle kahtluse korral helistada julgelt mürgistusinfotelefonile 16662. Nii saab selgust olukorra ohtlikkusest ning edasisi tegevusjuhiseid. Helistamine on anonüümne ning nõuandeliin on avatud ööpäev läbi. Rohkem infot leiab ka Mürgistusteabekeskuse kodulehelt.