:format(webp)/nginx/o/2024/04/02/15977959t1h8b9c.jpg)
SYNLAB Eesti tehtud uuringust selgus, et hoolimata vanusest on Eesti naiste suurimad tervisealased hirmud seotud stressi, ülekoormuse, ülekaalu ja kasvajatega. Dr Anneli Raave-Sepp toob välja naiste erinevates eluetappides esinevad terviseprobleemid ning selgitab, millised sümptomid neist märku annavad.
Eestis elavate naiste peamised tervisemured on seotud ülekoormuse ja stressiga, selgus SYNLABi uuringust. Stressi pärast tunnevad muret valdavalt nooremad naised: 81 protsenti naistest vanuses 19–29 ja 73 protsenti naistest vanuses 30–39. «Pikaajaline stress ja ülekoormus võivad oluliselt inimeste tervist mõjutada,» kinnitas dr Raave-Sepp. Stress ja ülekoormus võivad viia psühholoogiliste probleemideni, näiteks ärevuse ja depressioonini ning põhjustada füüsilisi vaevuseid, näiteks kõrgenenud vererõhku, südamehaigusi, seedehäireid.
«Sageli tuntakse end väsinuna ülekoormusest, liigsest vaimsest ja füüsilisest pingutusest või unehäiretest tulenevalt, kuid väsimus võib olla ka mitme haiguse ning vitamiinide ja mineraalainete puuduse tagajärg,» tõi dr Raave-Sepp välja. Ta lisas, et seetõttu ei tohiks nii stressi kui ka sageli sellega kaasnevat väsimust ignoreerida ning tõi välja, kui tähtis on käia tervisekontrollis. Väsimust võivad põhjustada näiteks D-vitamiini, folaadi- või rauavaegus, samuti kilpnäärmehäired.
«Rauavaegus, mille sümptom võib olla väsimus, võib esineda kõigil, kuid eriti tähelepanelikud peaksid olema naised, sest uuringute järgi kannatab rauapuuduse all iga viies naine. Sagedamini esineb naistel rauapuudust just vererohkete menstruatsioonide tõttu ning raseduse ajal, kuid raua verenäitajale peaks suuremat tähelepanu pöörama ka taimetoitlased ja suurema koormusega treenijad. Ei tohi unustada, et rauapuudus ja aneemia võivad viidata ka mõne haiguse esinemisele: näiteks seedetrakti haigustele või Helicobacter pylor'i infektsioonile,» selgitas laboriarst.
Küpsemasse ikka jõudnud naised märkavad sageli, et kehakaal kipub kergesti tõusma. SYNLABi uuringu järgi muretsevad ülekaalu pärast küll naised kõikides vanusegruppides, kuid enim naised vanuses 40–49 eluaastat. «Kaalutõusu võivad põhjustada näiteks hormonaalsed muutused, aeglustunud ainevahetus, vähene liikumine ja ka vanusega seotud lihasmassi vähenemine. Oluline on märkida, et ülekaal võib omakorda suurendada riski mitme terviseprobleemi tekkeks, sealhulgas olla südame- ja veresoonkonnahaiguste, diabeedi ning liigesteprobleemide riskitegur,» tõi dr Raave-Sepp välja.
Kõrgenenud kolesteroolitase võib, kuid ei pruugi kaasneda normist kõrgema kehakaaluga. «Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse halvaks kolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti ja ajuinsuldi tekke riskifaktor,» selgitas dr Raave-Sepp.
Südamehaigustel on pärilik foon, kuid tänapäeval on võimalus püsida terve suurem kui meie esivanematel. Eelsoodumuse tuvastamisest rääkides tõi dr Raave-Sepp välja südame-veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud lipoproteiin (a) näitajad veres. Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame- ja veresoonkonnahaiguste riski ligikaudu 1,5 korda ning suurendada tromboosi ohtu. Kõrgenenud väärtusi esineb koguni 20–30 protsendil inimestest.
«Vanusega kasvab üldiselt ka vähktõve tekkerisk: statistika näitab, et enamik vähktõve diagnoosidest esineb vanematel inimestel, kuid vähki võivad haigestuda ka nooremad. Naiste kõige sagedam pahaloomuline kasvaja on rinnavähk ja ka melanoomi esineb sageli,» lausus dr Raave-Sepp.
Pahaloomulist rinnakasvajat diagnoositakse Eestis igal aastal ligikaudu 800 naisel, neist ligikaudu pooltel pole haigus kahjuks avastamise hetkel enam varases staadiumis ning levinud haiguse korral on ka ravi efektiivsus madalam. Dr Raave-Sepp tõi siinkohal välja sõeluuringutes osalemise olulisuse. Tervise Arengu Instituudi andmetel osales rinnavähi sõeluuringus eelmisel aastal 63,6 protsenti kutsututest ning jämesoolevähi sõeluuringus veidi üle poole uuringule kutsutud meestest ja naistest, mis on samuti esimese kolme tõsise vähipaikme hulgas nii naistel kui meestel.
Dr Raave-Sepp lisas, et vanusega tõuseb risk ka luuhõrenemise, ainevahetuse ning hormonaalsüsteemi probleemide tekkeks ning mitme tervisemure taga võib olla ka soodumus kilpnäärme ala- või ületalitluseks. «Seetõttu on oluline oma arstiga konsulteerida ja tervist regulaarselt kontrollida, võttes arvesse nii naise vanust, elustiili, terviseseisundit kui ka geneetilisi riske,» pani dr Raave-Sepp kõigile südamele. Tervise eest hooltkandmine igas vanuseetapis ja regulaarne tervisekontroll aitavad suurendada tervena elatud eluaega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)