Naiste tsükkel, samuti peri- ja menopaus on teemad, mille osas võiksid naised rohkem arstiga vestelda. Hea enesetunne on võimalik kehas toimuvatele muutustele vaatamata, ütleb doktor Ingrid Lesdorf.
Arst: naise tsükliga seonduvat valu ja ebamugavust ei pea kannatama
Päevad kui aastaaegade mäng
Kui meeste hormonaaltsüklit saab vaadelda ööpäevasena, on naiste puhul tegemist kuu ajase perioodiga. «Menstruatsiooni algust saab käsitleda kui talve,» ütleb doktor Ingrid Lesdorf, Happy Aging meditsiinikliiniku arst. «See tähendab, et hormoonide tasemed on madalad ja tsükli mõttes on koos «sügisega» ehk vahetult päevadele eelneva ajaga, tegemist ühe keerulisema perioodiga hormonaaltsüklis. Kuigi reklaamides öeldakse naistele, et ärge laske ennast segada ja elage aktiivset elu, on see ausalt öeldes jama. Enamik naisi tahab voodis olla, tekk üle pea. Selliseid kehasignaale tasub kuulata,» tõdeb doktor Lesdorf.
Anna endale aega
Tema sõnul võiks päevade aegsesse treeningusse suhtuda samamoodi. «Kui enesetunne on habras, ei ole vaja sel perioodil tegeleda intensiivse treeninguga. Pigem võiks jalutada või näiteks joogat harrastada. Loomulikult on see individuaalne ja kui enesetunne lubab, ei pea end tagasi hoidma. Kuid pigem tahaks naistele öelda, et on täiesti normaalne sel tsükliperioodil rahulikumalt võtta ja endale aega anda,» paneb ta naistele südamele.
Talvele järgnevad kevad ja suvi, kus hormoonide tase järjest tõuseb. «Piltlikult öeldes, kui kellelgi peaks selliseid ambitsioone olema, siis ovulatsioon on parim aeg minna maailma vallutama. Antud perioodi oleks mõistlik sättida intensiivsem töö, sest keha on andnud kõik ressursid hakkama saamiseks,» tutvustab doktor Lesdorf naiste tsükliga seonduvat.
Siis tuleb vaikselt sügis ja ettevalmistus uueks talveks. Loomulikult saab minna ka päevade eel ja ajal maratoni jooksma ning muid füüsiliselt nõudlikke tegevusi teha, kuid siinkohal peab lihtsalt arvestama, et see võib mõjutada ülejäänud tsüklit. Doktor Lesdorf toob näite, kui me oleme uneajal üleval, ehk vastuolus ööpäevase tsükliga, oleme suurema tõenäosusega järgmisel päeval väsinud. Võimalik, et vastuvõtlikumad ka haigustele. Sarnane olukord on hormonaaltsükliga – kui käitume vastuolus oma loomuliku tsükliga, võib sellel hiljem tagajärgi olla.
Naine ei ole väikene mees
«Siin võib tekkida küsimus, kas hormonaaltsükkel on kuidagi naiste suhtes ebaõiglane? Mina ütleksin, et ei ole. Pigem on küsimus selles, kas me saame aru ja suudame aktsepteerida, et naine ei ole väikene mees,» ütleb arst.
Naisi on pikalt koheldud kui miniatuurseid mehi – näiteks auto turvavarustuse testimisel on kasutusel olnud mehe või teismelise mõõtu nukud ning naisele anatoomiale vastav nukk võeti kasutusele alles aastal 2022. Teise näitena toob dr Lesdorf ravimid: suur osa ravimuuringutest on läbi viidud meestel ning naiste laialdasem kaasamine on toimunud alates üheksakümnendatest. Üks põhjus, miks naised on ajalooliselt uuringutest kõrvale jäänud, ongi meestest pikem ja muutlikum hormonaaltsükkel, mida on uuringutes keerulisem arvesse võtta. Sellisel kõrvalejätmisel on aga olnud oma hind – naised kannatavad rohkem ravimite kõrvaltoimete all.
«Selleks, et saaksime naise iseärasusi rohkem arvestada, ei piisa paraku lihtsustamisest ja üldistamisest, vaid peab süvenema sellesse, mis on naise tsükkel, kuidas see toimib ja kuidas seda toetada. Siin ei ole ka ühte võluvitsa, mis naise hormonaaltasakaalu taastab, kuid arusaamise ja koostööga on võimalik jõuda harmooniani. Tähtis pole mitte ainult see, et meie spetsialistidena saame aru, vaid see, et naine saab ise aru, mis ja kuidas tema tsüklit mõjutab ning seda ka arvesse võtab,» rõhutab doktor Lesdorf.
Naise valu jääb tähelepanuta
Suur probleem on arsti sõnul see, et veel tänagi ei tunnistata justkui naiste hormonaaltsükli olemasolu. Teadusuuringute alusel on valulikke menstruatsioone kuni 80 protsendil naistest, kuid abi otsib vaid umbes veerand valu all kannatavatest neidudest ja naistest. On arutelusid teemal, miks see nii on, kuid üks põhjus on kindlasti kultuuriline – naiste valu on teatud raamides normaliseeritud.
Oma kogemust jagades kirjeldab doktor: «Olen kahjuks märganud, kuidas väga paljud naised on füüsilise kannatuse teinud osaks endast – kannatatakse päevade valu noore naisena koolis, tööl ja trenni tehes, hiljemalt peetakse vapralt vastu rasedusiiveldusega töö juures (vahepeal kiirelt oksendamas käies) ja mõne aja pärast käiakse magamata, ärritunult ja valudes perimenopausi ja menopausi sümptomitega tööl edasi, isegi abi küsimist kaalumata.»
Siinkohal soovitab dr Lesdorf naistel tõsta oma heaolu standardit, tähtsustada rohkem ennast, oma tervist ja elukvaliteeti. «Ja just nimelt tõsta ise oma heaolu standardit, sest keegi teine seda meie eest ei tee. Kindlasti võiksid naised arsti poole pöörduda, kui tsükliga seoses on probleeme, olgu selleks häiriv valu või üleminekuea lähenemisega saabuvad muutused enesetundes.»
Üleminekueast rääkides ütleb arst, et naised ei saa ennetada neid asju, mille loodus ette on kirjutanud. Aga kui tsükliga seoses ilmnevad probleemid, mida varem ei olnud, tasub sellele tähelepanu pöörata. «Kui lisandub seletamatuid sümptomeid nagu ärevus, unehäired, kuumahood, tsükli muutused, siis oleks hea tulla kontrolli, arstiga vestlema. Esmalt piisab sageli sellest, et vaatame patsiendiga üle tema toitumise, liikumise, unerežiimi ja piltlikult öeldes selle, kuidas järgmiseks aastaajaks ette valmistuda. Tänapäeval on meie diagnostikavõimalused sedavõrd täpsed, et suudame mõõta hormonaalseid tasakaalutusi ning sellele lisaks tegureid, mis hakkavad mõjutama meie järgnevate aastakümnete elukvaliteeti ja optimaalse tervise säilitamise võimet.»
Iga probleem, mis naisel on, ei ole hormonaalne
Doktor räägib, kuidas vahel tuleb 45-aastane perimenopausile omaste sümptomitega naine tema vastuvõtule. Tehakse analüüsid ja selgub, et põhiprobleem on seotud stressi, magamatuse ja kilpnäärmega. Keha rauavarud on lõppenud ja organismis on vitamiinide puudus. «Võibki olla, et korrigeerime teatud asjad ära ja naine suudab taastada oma tsükli veel mitmeks aastaks. Toon antud näite selleks, et rõhutada, et iga probleem, mis naisel on, ei ole hormonaalne,» rõhutab ta. «Naisel on ka teisi organeid ja teisi võimalikke haiguseid.» Arsti juurde pöördumisel ongi esmalt oluline aru saada, kus mure on. Näiteks vahel võib tsüklihäireid esile tuua kõrvalekalle kilpnäärmetalituses.
Naiste perimenopausi ja menopausi silmas pidades on oluline teada hormoonidega seonduvat. «Testosteroon tagab meie jaoks lihasmassi ja hoiab libiidot. See hormoon hakkab meie organismis esimesena langema 30-ndates eluaastates, hiljemalt siin võiksime hakata tähelepanu pöörama lihasmassi hoidmisele – seda mitmel põhjusel – nii selleks, et säilitada luude tervist, aga ka selleks, et hoida oma ainevahetust ja optimaalset kaalu. Järgmisena, 30-40-ndates, hakkab langema progesteroon. Sellega võivad kaasneda esimesed tuntavamad muutused – ebaregulaarne menses, unehäired. Naised võivad kogeda rohkem ärrituvust ning pingetaluvus võib langeda.»
Viimasena hakkab 40-ndates langema östrogeen, mil kohtab juba laiemalt tuntud sümptomeid nagu kuumahood ja liighigistamine.
Arst paneb naistele südamele, et enda tervise eest peab seisma. «Meie ju teame, mida tsükkel meie jaoks reaalselt tähendab ja mis mõju sellel meie enesetundele on. Selleks, et meil oleks midagi oma perele ja ühiskonnale pakkuda, peame eelkõige enda heaolu eest hoolt kandma ja elama kooskõlas enda loomulike rütmidega. Üks asi on see, et ravimitööstus ja ühiskond aktsepteeriks seda, et naine ei ole miniatuurne mees – teine asi on see, et me seda ise aktsepteeriksime. Hormonaalmuutused nii kuu lõikes kui läbi elukaare, on osa naise elust. Ja selleks, et elul oleks jätkuvalt sära, pürgime selle poole, et täita meile antud pikad eluaastad ehk kvantiteedi kvaliteediga.»
Mis toimub menstruaalvalude ajal?
Kui tsükli esimeses faasis on domineeriv östrogeen, mis soodustab emaka limaskesta arengut, siis ovulatsiooni järgselt on suurem osakaal progesteroonil, mis nagu nimigi ütleb, valmistab emakat ette gestatsiooniks ehk raseduseks. Kui rasedust ei järgne, langeb progesterooni tase järsult ja käivituvad protsessid, mis viivad emaka limaskesta irdumiseni – siin on tähtis roll erinevatel põletikumediaatoritel. Menstruaalvalud esinevad kõige sagedamini päevade alguses esimese 8-72 tunni jooksul, millele lisaks võib esineda iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, alaseljavalu, peavalusid, väsimust ja unehäireid.
Mida teha?
- Regulaarne treening. Uuringute alusel võib regulaarne füüsiline aktiivsus – vähemalt 45-60 minutit 3-4 korda nädalas vähendada oluliselt päevade aegseid kaebuseid.
- Põletikumediaatorite ainevahetusse saab sekkuda, võttes ibuprofeeni 400mg iga kaheksa tunni järel (kolm korda päevas). Tulemused on parimad, kui alustada raviga kergete valude ilmnedes, mitte oodates kõige intensiivsemat perioodi. Tavaliselt piisab valuvaigistite võtmisest kahe päeva vältel.
- Magneesium aitab emakal lõõgastuda ning seeläbi vähendada valulikke krampe. Soovituslik annus on 250mg päevas.
- Oomega-3 rasvhapped 1,5-2 grammi päevas vähemalt 2-3 kuu vältel aitavad vähendada päevade ajal esinevaid kaebusi ja alandada valuvaigistite vajadust.