Õde peaks olema igas hooldekodus

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

2024. aasta alguse seisuga saab tervisekassa toel õendusteenust üldhooldekodus üle 10 500 inimese. Kuigi tervisekassa rahastab teenust juba neljandat aastat, ei ole siiani kõigis hooldekodudes õde, kes sealsete elanike tervist jälgiks ja aitaks jooksvalt tervisemuresid lahendada.

Eestis on 164 tegevusloaga ööpäevaringset üldhooldusteenuse osutajat 229 tegevuskohas. Neist 186 tegevuskohal on sõlmitud tervisekassaga leping, et pakkuda oma elanikele kohapeal õendusabi.

Tervisekassa õendusabi teenusejuht Aivar Koppas paneb inimestele südamele, et hooldekodu valimisel tuleks võimalusel eelistada asutust, kus on olemas õendusabi teenuseosutaja, kes hoiab sinu või sinu lähedase tervisel silma peal. «Õe olemasolu annab nii hooldekodule, hoolealusele, kui ka tema perekonnale kindlustunde, et inimese tervislikku seisu jälgitakse, ta saab vajalikku ravi, tarbib õigesti oma ravimeid ning haiguse süvenedes tehakse koostööd nii perearsti kui raviarstiga,» ütles Koppas.

Mitmes Lõuna-Eesti hooldekodus õendusteenust pakkuv Riia Palm tõdeb, et õde on oluline lüli patsiendi ja arsti vahel. «Õde aitab märgata haiguste ägenemisi, et saaks õigel ajal sekkuda, konsulteerida pere- või eriarstiga ja vajadusel kutsuda kiirabi. Selline jälgimine ja sekkumine säästab perearstide ja kiirabi ressursse. Samuti vähendab õe hoolikas ja oskuslik tegutsemine hoolealuste sattumist haiglaravile –  sellest võidavad kõik,» kinnitab Palm.

Õde aitab hooldekodu elanike tervist kontrolli all hoida

Palmi hinnangul on hooldekodu elanike tervisemured valdavalt seotud kroonilistest haigustest tingitud muutustega, nagu valu, tasakaaluhäired, mäluhäired, kuulmis- ja nägemishäired, meeleolu langus jne.

Õde hindab regulaarselt hoolealuste terviseseisundit, näiteks mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku ja aitab järgida arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani.

«Hooldekodus elavad inimesed on valdavalt eakad, kes on koormatud anamneesiga ning kelle raviskeemi kuulub suur hulk ravimeid. Õe peamine ülesanne ongi krooniliste haiguste kontrolli all hoidmine. See tähendab, et patsient saaks vajalikud ravimid võetud ja jälgitakse ka ravimite võimalikke koos- ja kõrvaltoimeid,» kirjeldab Palm.

Paljudel hoolealustel on raskusi liikumisega, mille tõttu tekivad neil nahaprobleemid kuni lamatisteni välja. Siin on õe sõnul olulisel kohal asendusravi ning selle tähtsuse selgitamine ka hooldajatele.

«Kaebuste osas saab õde konsulteerida patsiendi raviarstiga, tema loaga korrigeerida ravi, tõhustada valuravi, suunata vajalikele uuringutele ja võtta määratud analüüse. Vajadusel saab õde määrata ka abivahendeid – rulaatorid, ratastoolid, lamatismadratsid, toestuspadjad,» loetleb Palm õe rolle.

Õde jälgib ka hooldekodu elanike vaimset tervist, meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid. «Sageli soovib inimene lihtsalt rääkida ja kurta oma mure õele ära,» lisab Palm.

Võtmesõna on meeskonnatöö

Lisaks hooldekodu elanike toetamisele on õde suureks toeks ka hooldajatele, keda on tarvis nõustada patsiendi seisundi jälgimisel. «Hooldajate juhendamine on sama suure tähtsusega kui patsiendi juhendamine. Hooldajaid on kindlasti vaja juhendada märkamaks kliendi tervisemuutusi. Nemad on tööl 24/7 ja annavad kõik muutused õele edasi. Pidev info liikumine kliendi seisundi muutuste kohta õe ja hooldaja vahel tagab kliendile parimad võimalikud sekkumised,» kinnitab Riia Palm.

Tema sõnul on hooldekodu elanike heaolu tagamisel ennekõike oluline meeskonnatöö. «Ainult sujuva koostööga õe, hooldaja, hooldekodu juhtkonna ja perearstide vahel tagame selle, et hooldekodu elanik saaks tunda ennast väärika ja hoituna ka siis, kui ta on olude sunnil oma kodunt pidanud lahkuma.»

Kääpa sotsiaalkeskuse juhataja Siiri Kartsepp räägib, et nende hooldekodu sai õendusteenuse majja kaks aastat tagasi. «Varem käisid õed meil visiite tegemas, kuid iga päev kohapeal ei oldud. Peamine põhjus oli see, et tol hetkel ei olnud meie majas eraldi ruumi õele anda. Paar aastat tagasi toimus laienemine ja maja renoveerimine ning siis tehti õele eraldi kabinet,» lisas Kartsepp.

«Õe olemasolu on oluliselt parandanud elukvaliteeti. Kliendid saavad otse pöörduda oma muredega õe juurde. Töötajad saavad kohe abi ja nõu küsida. Mina väga toetan seda, et õed töötaksid hooldekodus kohapeal. Hooldekodudes elavad eakad inimesed, kellel paratamatult on rohkem tervisemuresid, ning hea, kui on kohe inimene olemas, kelle poole pöörduda,» nentis Kääpa sotsiaalkeskuse juhataja.

Õendusteenus igasse hooldekodusse

Kuigi vajadus õendusabile hooldekodus on ilmselge, ei paku veel kõik üldhooldekodud õendusteenust. Põhjusi on mitu. Koppase sõnul on üks probleem õdede puudus teatud piirkondades, mis takistab teenuse osutamist.

Teisalt puudub hooldekodudes kohustus õendusteenust pakkuda, kuna ööpäevaringset üldhooldusteenust pole siiamaani käsitletud kui tervishoiuteenust. Selleks et asutused saaksid õendusteenust pakkuda, peavad nad kas ise tervishoiuteenuse osutajaks hakkama või tuleks neil kasutada selleks välist partnerit ehk õendusteenuse pakkujat, kellega tervisekassa sõlmib lepingu.

«Mõistagi võib õendusteenuse osutamine ja kogu paberimajandus näida keeruline, kui varem pole õendusvaldkonnaga ja selle nõuetega kokku puutunud. Siinkohal saab tervisekassa olla abiks ja viia piirkonnas tegutsevad õendusteenuse osutajad hooldekodudega kokku,» kinnitas Koppas.

Kääpa sotsiaalkeskuse juhataja sõnul ei olnud õendusabi lisamine hooldekodu teenuste hulka sugugi keeruline ning läks sujuvalt tänu heale koostööle õendusteenuse osutajaga.

Tervisekassa õendusabi teenusejuht on veendunud, et lähitulevikus muutub õendusabi paremini kättesaadavaks rohkematele hooldekodu elanikele, kuna tervisekassa töötab selle nimel, et alates 2025. aastast oleks üldhooldekodudes ja erihooldekandeasutustes, kus osutatakse ööpäevaringset teenust, õendusteenus kohustuslik.

Kõik hooldekodud, kus õendusabi pakutakse, leiab tervisekassa kodulehelt (teenuseks tuleb valida õendusabi üldhooldekodus).

Lisainfo hooldekodudele on leitav siit.