/nginx/o/2019/12/16/12815805t1h2d0f.jpg)
Statistikaamet avaldas hiljuti Eesti suurima ja laiaulatuslikuma suhteuuringu tulemused, kus tutvustati nii meeste- kui ka naistevastast paarisuhtevägivalda. Mehi ja naisi puudutavad uudised avaldatakse eraldi, sest vägivalla kogemise mehhanismid sooti on erinevad ning uuringu metoodika ei võimalda mehi ja naisi omavahel võrrelda.
Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41 protsenti naistest.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna projektijuht Jana Bruns selgitas, et 39 protsenti on kogenud vaimset, 13 protsenti füüsilist (sh ähvardamist) ja üheksa protsenti seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat).
Vaimne vägivald on suurim probleem
«29 protsenti naistest on tundnud, et partner alavääristab, alandab või sõimab neid, kas omavahel olles või teiste inimeste ees. 23 protsenti ütleb, et partner on saanud nende peale vihaseks või hakanud neid põhjuseta truudusetuses kahtlustama, kui nad on rääkinud teise mehe või naisega,» selgitas Bruns ja lisas, et 19 protsenti naistest on paarisuhtes kogenud käitumist, mis neid ehmatab või hirmutab, näiteks on nende peale karjutud või nende juuresolekul asju lõhutud.
Mõnevõrra vähem ehk 16 protsenti vastanutest ütleb, et partner on piiranud nende kohtumisi sõpradega või takistanud hobide või muude tegevustega tegelemist. Vastanutest 13 protsendi sõnul on partner kontrollinud seda, kus nad käivad, ehk jälginud neid GPSi, telefoni või sotsiaalvõrgustike kaudu.
Olgugi et enim tajuvad naised paarisuhtes vaimset vägivalda, on ka neid, kes on kogenud füüsilist vägivalda. Naistest 16 protsenti ütleb, et neid on sihilikult lükatud, tõugatud või juustest tõmmatud, nii et see on teinud neile haiget või hirmutanud. Vastanutest 13 protsenti tõdeb, et neid on sihilikult millegagi visatud või lahtise käega löödud ja see on teinud neile haiget või hirmutanud, ning 12 protsenti on tundnud hirmu, sest neile on ähvardatud halba teha.
Suhteuuringu projektijuht selgitas, et 58 protsenti naistest, kes on kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all, on saanud endise partneri käitumise tõttu ka vigastada. «Praeguses suhtes on vigastusi saanud 47 protsenti vägivalla all kannatanud naistest,» ütles ta ja lisas, et 22 protsenti naistest, kelle suhtes praegune partner on vägivaldne olnud, tundsid, et nende elu on ohus. Endise partneri rünnaku puhul on see protsent 38.
«Vägivalla sagedusega on kahjuks nii, et kui seda juba mistahes kujul esineb, on kannatanute seas oluliselt rohkem neid, kes kogevad seda korduvalt. Nii tulebki välja, et praeguses suhtes füüsilist vägivalda kogenute seas on 29 protsenti neid, kes on kogenud seda ühe korra ja 41 protsenti neid, kes on seda kogenud mitu korda,» ütles ta. Neid, kes on füüsilist vägivalda kogenud eelmises suhtes ühe korra, on 15 protsenti, ja neid, kes rohkem kui ühe korra, 60 protsenti.
Alkohol on suur mõjutaja
Paarisuhtevägivalda kogenud naistest 80 protsenti ütleb, et ründaja oli partner, kellega nad enam suhtes ei ole. «See on selge signaal, et vägivaldsest suhtest eelistatakse lahkuda,» selgitas Bruns ja lisas, et valdav enamus neist, kelle suhtes eelmine partner vägivallatses, koges seda ainult ühe endise partneri poolt (94%). Mitu vägivaldset endist partnerit oli olnud kuuel protsendil vastanud naistest.
Selgub ka, et haavatavamad on madalama haridustasemega naised. «Nendest, kellel on kõrgharidus, on paarisuhtevägivalda kogenud 38 protsenti. Nendest, kellel põhiharidus, lausa kümme protsenti enam – 48 protsenti,» ütles Jana Bruns. Rohkem kogevad vägivalda ka need naised, kes on töötud (52 protsenti), töötavad naised kogevad vägivalda mõnevõrra vähem (42 protsenti).
Suhete dünaamikat mõjutab tugevalt alkohol. «Pea pooled juhtumitest ehk 44 protsenti leiavad aset siis, kui naise partner on tarvitanud alkoholi,» ütles projektijuht.
Üle poole neist naistest (56 protsenti), kes on viimase viie aasta jooksul kogenud paarisuhtevägivalda, on sellest ka kedagi teavitanud. «Kui vägivallast räägitakse, siis enamasti ikkagi lähedastele inimestele. Ametlikke instantse, näiteks sotsiaaltöötajaid, politseid, naiste varjupaiku või religioosseid asutusi teavitatakse harva (2–6 protsenti). Politseisse mitteteatamise põhjuseks tuuakse enamasti, et juhtum ei olnud piisavalt tõsine või öeldakse, et tegemist on peresisese asjaga,» ütles Bruns.
Suhteuuring «Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool» annab ülevaate Eesti inimeste hinnangust suhetele kodus, tööl ja mujal. Uuringuga saadav teadmine võimaldab hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saab uuringu kaudu teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Suhteuuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium.
Mis on lähisuhtevägivald?
Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähisuhtes, sh suguluses. Lähisuhtevägivalla all võib kannatada iga inimene, olenemata soost, east, rahvusest, rassist ja seksuaalsest sättumusest.
Kust leida abi?
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)