Arst selgitab, milliste nähtudega avaldub puukentsefaliit

Puuk. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi viiruslik nakkushaigus, mille levik Eestis on Tervise Arengu Instituudi andmetel viimastel aastatel suurenenud. Viirust levitavad puugid ning inimesele levib viirus puugihammustuse tagajärjel. Puugid on Eestis aktiivsed aprillist oktoobrini, mistõttu on kevad just õige aeg vaktsineerimiseks, et ennetada haigestumist.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste vanemarst-õppejõud Pilleriin Soodla selgitab, et puukentsefaliit avaldub esialgu gripilaadsete sümptomitega, nagu lihas- ja liigesvalu, peavalu ning palavik. See on umbes 5–10 päeva pärast puugi hammustust. «Üldjuhul suurem hulk inimesi paraneb ja neil ei teki kesknärvisüsteemi haaratust. Kahjuks on aga ka neid inimesi, kellel mõne aja möödudes võivad ilmneda tõsisemad sümptomid, mis viitavad ajupõletikule ehk entsefaliidile,» räägib Soodla. Tekivad iiveldamine, oksendamine, tasakaaluhäired, pearinglus, valguskartus, võivad esineda ka teadvushäire ja isegi kooma. Dr Soodla sõnul on õige aeg arsti juurde pöördumiseks siis, kui enesetunne on halb ja ei suuda süüa ega juua või tekib teadvushäire. Oluline on teada, et haigussümptomite puhul ei pruugi enam puuki enda kehalt leida, sest puuk on toitudes piisava koguse verd kätte saanud, andnud inimesele viiruse ja end kehalt lahti lasknud.

Ta lisab, et puukentsefaliiti viiruse vastast ravimit ei ole olemas, mistõttu jääb haigestumise korral üle vaid sümptomeid leevendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vanemaealistele inimestele, kelle immuunsüsteem on nõrgem ning kellel esineb sageli kaasuvaid haigusi. «Möödunud aastal haigestus entsefaliiti vanusegruppidest kõige rohkem 70–74 aastaseid. Samas alla kolmeaastastel lastel kulgeb haigus üldjuhul sümptomiteta,» rääkis vanemarst-õppejõud.

Puuke leidub nii maal kui linnas. Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta andmetel oli 70 protsenti linnas leiduvatest puukidest nakatunud inimesele ohtliku bakteri või viirusega. Kuna haigusevastane ravim puudub, on ainus viis haiguse eest kaitsmiseks vaktsineerimine. Esmakordne vaktsineerimine koosneb kolmest doosist, revaktsineerimine on vajalik kolme kuni viie aasta tagant. Detailsem info puukentsefaliidi vaktsiinidoosidest ning nende intervallidest asub siin. Oma vaktsineerimisstaatust saab vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale kontrollida patsiendiportaalis terviseportaal.ee.

Puukentsefaliidi vastu saab vaktsineerida perearstikeskustes, haiglates ja apteekides.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on võimalik vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu nii aega broneerides kui ka ilma. Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja nakkuskabinet on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00 ning Kliinikumi Kvartali kabinetid esmaspäevast reedeni kell 16.00–18.00 ja laupäeviti kell 11.00–14.00. Tasuta vaktsineerimisetelefonile 731 7200 saab helistada esmaspäevast reedeni kell 8.00–18.00.

Allikas: TÜ Kliinikum