Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Sääsed kohal: kuidas tüütuid vereimejaid tõrjudes enda mürgitamisest hoiduda?

Copy
Verd imevad üksnes emased sääsed. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma verd söömata üldse arenema.
Verd imevad üksnes emased sääsed. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma verd söömata üldse arenema. Foto: Elmo Riig

Sääsed tulevad ilmade soojenedes alati välja ootamatult. Seda eriti kevadõhtutel, mil õues rohkem aega veedetakse. Nii ilmuvad ka poelettidele algaval kevadhooajal erisugused sääsetõrjevahendid. Paljud aga ei tea, et sääski tõrjudes on võimalik ka iseennast mürgitada.

Mürgistusinfoliinile 16662 tehtud tõrjevahenditega seotud kõnedest moodustavad 33 protsenti juhtumid erinevate putukamürkidega, sealhulgas sääsetõrjevahenditega. «Meieni on jõudnud juhtumeid, kus õhtul minnakse telki, lastakse see sääsetõrjet täis ning siis veedetakse öö endale tekitatud gaasikambris,» sõnas Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, «järgmisel päeval kurdetakse kehva enesetunnet ja ei osata kahtlustadagi, et see võib olla sääsetõrjevahendi kasutamisest.»

Oder sõnas, et kindlasti tuleks päeval sääsemürgiga kokkumääritud ihu õhtul vee ja seebiga korralikult puhtaks pesta. Nimelt tekivad nahapooridesse kogumikud, kust imendub mürkaine jätkuvalt organismi. «Kuue tunni pärast on pool nahale kantud mürkainest juba organismi imendunud,» sõnas Oder.

Tagasi üles