/nginx/o/2024/04/11/15996078t1h8706.jpg)
Oh seda allergiat! Pidev aevastamine, nohu, köha ja nahalööve ning paistes vesised silmad. Tuttav pilt? Kahjuks on tänapäeval allergeene väga palju — tolmulestad, lemmikloomade karv, õietolm, toit, ravimid ja putukahammustused. ITK allergoloog ja Apotheka apteeker annavad nõu, kuidas leevendada kevadiseid — kuid mitte ainult! — allergia sümptomeid.
Kasulikud lingid allergikutele:
Doktor Krista Ress, Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja
Allergiline nohu on sage probleem nii lastel kui ka täiskasvanutel. Sõltuvalt kaebusi põhjustavast allergeenist, võib allergiline nohu esineda kas aasta läbi või hooajati. Kodutolmulestad, loomad või hallitusseente eosed põhjustavad kaebusi kogu aasta, puude ja taimede õietolm õitsemise ajal. Lisaks nohule võivad ilmneda ka kurgu, keele ja kõrvade sügelus, tuim peavalu.
Õietolmuallergia korral võivad kaebused tekkida ka mõne toiduaine söömisel, lisaks nohu ägenemisele võivad kimbutada sügelustunne suus või kurgus, huulte turse, lööve suu ümbruses, harvem kõhuvalu või hingamisraskused. Kui pärast mõne toidu söömist tekib märgatav turse suus, hingamisraskus, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine või üle keha lööve, tuleb kindlasti kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, sest see võib olla eluohtlik.
/nginx/o/2024/04/11/15996080t1h5c7c.jpg)
Selliseid allergilisi reaktsioone põhjustavad õietolmus ning puu- ja juurviljades olevad sarnased valgud. Väga sageli tekivad kaebused just toorete puu- ja juurviljade söömisel. Pähklite kuumtöötlemine allergiat põhjustavaid valke sageli ei muuda, mistõttu tekitavad need ka siis allergiat.
Kui õietolmuallergikul tekivad kaebused mõne toiduaine söömisel, tuleb seda arstiga arutada ja vajadusel edaspidi neid toiduaineid vältida.
Mõnikord ägenevad allergikul kaebused ka mittespetsiifiliste ärritajate, nagu tubakasuitsu, teravalõhnaliste taimede ja kemikaalide, külma õhu ja tugeva tuule, viirusinfektsioonide tõttu. Samuti võivad hallitusseentest vabanevad eosed ja toksiinid ärritada limaskesti ja põhjustada kaebuste ägenemist ka ilma allergiata.
Allergilist nohu saab vältida, hoidudes kokkupuutest haigust põhjustavate allergeenide ja ärritavate teguritega. Ravimitest võib esialgu kasutada käsimüügist saadavaid suukaudseid antihistamiinikume või paikselt kasutatavad antiallergilisi nina- ja silmaravimeid.
Allergilist nohu tuleb ravida regulaarselt ning jätkata ka pärast esmaste kaebuste taandumist. Kui käsimüügi ravimitega pole võimalik allergiaid kontrolli all hoida, arstiga ravi osas nõu pidada.
/nginx/o/2024/04/11/15996081t1h9e90.jpg)
Allergiaravimite kasutamine sõltub suuresti sümptomitest.
Silmatilgad, ninaaerosoolid - Silmatilgad võib kasutada, kui silmad on paistes, punetavad ja turses ning jooksevad vett. Ninaaerosoolid on soovitav kui allergia tõttu on nina kinni või tilgub.
Tabletid ja vajadusel sügelust leevendavaid kreemid - Võib kasutada, kui on allergiline lööve ja sügelus nahal, lisaks nohu ning mured silmadega. Kui allergiast on haaratud suur kehapind, soovitan kindlasti tablette ja lisaks mõnele üksikule väga sügelevale punnile teise toimemehhanismiga kreemi.
Kindlasti tuleb järgida täpseid juhiseid pakendil! Ühel ajal ei tohi kasutada samasse gruppi kuuluvat ravimit nii peale määritavana, silmatilkade, ninasprei ja tabletina. Turse- ja allergiavastaseid silmatilku ei tohiks kasutada alla 4–5-aastastel lastel. Pikemaaegse ravi korral võivad ravimis sisalduvad säilitusained põhjustada silmade kuivust. Sel juhul on vajalikud niisutavad silmatilgad või vahetada ravitilkade toimeainet. Raviainetega silmatilgad ei sobi kasutamiseks kõigile.
Abi soolalahustest - Lisaks turset alandavatele ja põletiku- ning allergiavastase efektiga ninaspreidele võivad heaks abiks olla ninna pihustatavad soolalahused. Leidub nii meresoolast, mineraalveest kui ka füsioloogilise koostisega soolalahuseid. Tähelepanelikult tuleb jälgida ravimtaimeekstrakte, mis on mõnesse lahusesse lisatud, kuna need võivad põhjustada uut allergiat.
Esineda võib ka nn ristallergia: aerosoolis pole allergiat põhjustavat ravimtaime, kuid on sellega sarnane koostisaine, mis põhjustab samuti allergiat. Hüpertooniline ehk kangem kui 0,9% NaCl lahus avab nina ja loputab välja õietolmu osakesed. Siiski ei tohiks seda pikalt tarvitada, kuna see võib nina limaskesta liigselt kuivatada.
Soolalahust võib kombineerida ravispreidega: enne soolalahus, siis umbes 15–20 minuti pärast raviaerosool.
Allergiaravimid lastele, eri vanuserühmadele - Mõnd antihistamiinikumi on lubatud kasutada alates 3. eluaastast. Kuna need võivad tekitada tugevaid ja ebameeldivaid kõrvaltoimeid, eelistatakse neid sageli kasutada alates 6. eluaastast.
Lahusena on pakkuda ka ravimeid alates 2. eluaastast, aga kui ravimit vajab veel pisem laps, tuleb konsulteerida arstiga. Episoodiliseks kasutamiseks on käsimüügis ka tabletid ja siirup, mis sisaldavad lisaks histamiinoblokaatorile ka turset alandavat komponenti. Need on mõeldud kasutamiseks alates 12. eluaastast. Kuna koos- ja kõrvaltoimeid on ravimil palju, soovitan enne ravimi kasutamist kindlasti konsulteerida arsti või apteekriga.
Käsimüügist leiab ka kuni kahe tunni jooksul pärast mesilase või herilase nõelamist hormooni (hüdrokortisooni) sisaldavad tabletid, et vähendada esmast paikset ärritust. Siiski, kui varem on esinenud ulatuslik ärritus nõelamisele, ei pruugi tablettide efekt olla piisav.
Kreemide koostisosad luubi all - Raviainetega sügeluse- ja põletikuvastased kreemid sobivad enamasti kasutamiseks alates 2. eluaastast, kuid vaid tervele nahale. Enne kasutamist tasub siiski konsulteerida arsti või apteekriga.
Samuti on suur hulk looduslikuma koostisega niisutavaid, katvaid, sügelust vähendavaid kreeme. Kreemid sisaldavad tihtipeale ka ravimtaimi ja pantenooli, mistõttu tasub eelnevalt nende sobivust kontrollida väiksemal nahapinnal.
Allergikule võivad olla abiks näiteks:
:format(webp)/nginx/o/2017/09/08/7076529t1ha132.png)