Lisaks kiudainetele aitab täiskõhutunnet tekitada ja söögiisu pärssida ka safran. See aitab organismil toota õnnehormooni serotoniin ja tõsta seeläbi meeleolu. Üldjuhul õnnelik inimene ka sööb vähem.
Kuidas hoida motivatsiooni?
Ühed olulisemad komponendid kaalulangetamise juures on motivatsiooni leidmine ning järjepidevus. Kindlalt sihti aitavad hoida realiseeritavad eesmärgid – jaanuaris langetan 2 kg, veebruaris 2 kg jne. Sellisel juhul on eesmärke võimalik täita ning motivatsiooni jagub pikemaks perioodiks.
Vältida tuleks kiiret kaalulangetust, kuna see on saavutatav vaid vedeliku ja valgu arvelt ning võetakse lihastest, kaasa arvatud südamelihasest, mis võib tingida südamepuudulikkust. Kui lihasmass väheneb, aeglustub ka ainevahetus, mis peatab kaalulanguse ja inimene võib hakata hoopis juurde võtma.
Toitumisel soovitatakse päevane toidukogus jagada väiksemateks portsjoniteks, näiteks 4-5 toidukorraks. Viimane toidukord ei tohiks olla hiljem kui 2 tundi enne magamaminekut.
Oma igapäevase menüü koostamisel tuleks arvestada, et selles peaks suures pildis leiduma 55-60% süsivesikuid ja valku-rasva kumbagi 20-30%. Kõige olulisem on pikaajaline siht ja soov võtta kontroll oma tervise ning tuleviku üle enda kätte. Võidab see, kes aastaga kaotab 10 kg, mitte see, kes ühe kuuga kaotab 5 kg ja aasta pärast kaalub rohkem kui alustades.
Kas kaal võib tõusta toiduainete talumatuse või kehva une tõttu?
Teadlikkus sellest on võibolla veel veidi liiga madal, aga tihti võib kaalutõusu põhjustajaks olla mingi toiduaine talumatus. Näiteks laktoosi ehk piimasuhkru talumatus, mis võib tugevalt häirida seedetrakti normaalset toimimist. Kui laktoositalumatus on diagnoositud, kuid inimene ei suuda kuidagi piimatoodetest loobuda, siis tuleks enne iga piima sisaldavat toidukorda kindlasti manustada laktoosi lõhustavaid tablette, mis aitavad kehal selle väljakutsega paremini toime tulla.