Veenide ja südame vahel käib pidev koostöö, sest veenid on meie kehas need veresooned, mis kannavad hapnikuvaest verd südamesse. Jalgade veenidel on väga oluline roll - nad peavad võitlema pidevalt gravitatsiooniga ja suruma verd üles südame poole.
Veenide tervis ja levinumad probleemid
Arusaam, et veenilaiendid ja südame-veresoonkonna haigused on omavahel seotud, on arusaadav – veenilaiendid on ju veresoonte probleem. Kuid südame-veresoonkonna haiguste all mõeldakse arteriaalset süsteemi. Ehk kui on tekkinud veenilaiendid, ei ole need otseselt seotud südame tervisega ja ei põhjusta suuremat riski südameprobleemide tekkeks. Kuigi mõnel juhul võib südameprobleem mõjutada venoosset süsteemi seeläbi, et südamehaigusega patsiendil võib olla suurem risk jalgade turseks või veenipõletike tekkeks. Veenilaienditega inimesel võib olla täiesti korras süda.
Levinuim veenidega seotud probleem ongi veenilaiendid ehk varikoos, mille esinemine viitab probleemile vere liikumisel tagasi südamesse. Haiguse avaldumist soodustavad pärilikkus, naissugu, pikalt seismine, suitsetamine, ülekaalulisus, rasedus, vanus, pikk kasv. Kergemal juhul võib olla kaebuseks vaid veenide väljanägemine (jalgadele on tekkinud nähtavad veenikomud), haiguse süvenedes tekivad jalgades raskustunne ja väsimus, tursed, pakitsustunne, sügelus ja krambid. Sellisel juhul oleks hea konsulteerida arstiga. Väga harva võib tekkida krooniline venoosne haavand – kui tagasivoolav toitainetevaene veri põhjustab kudedes ainevahetushäireid ning võib põhjustada haavandeid. Need on problemaatilised ja paranevad aeglaselt ja korduvad.
Sageli esineb jalgadel ka ämblikveene, need on väikesed sinakad või punakad veenid, mis asuvad nahapinna lähedal ja meenutavad ämblikuvõrku. Ämblikveenid erinevad veenilaienditest selle poolest, et tavaliselt ei ole need paistes ega valulikud.
Oluline on mõista, et nii veenihaigusi kui südame-veresoonkonnahaiguste tekkel on paljud samad riskitegurid, nt ülekaalulisus, vähene liikumine, suitsetamine.
Tähtis on teha liikumispause, kui ollakse pikaks ajaks istuma jäänud, siis ei kogune veri jalgadesse ja pahkluudesse. Võimalusel tõsta jalad üles. Püüdke leida aega treenimiseks, nagu kõndimine, võimlemine (nt varvaste ja labajala sirutamine ja painutamine) või ujumine. Soovitav on regulaarselt treenida jalgu, eriti säärelihaseid, kuna see on ainus „pump“, mis surub vere jalgadest südamesse. Astumisel surub keharaskus vere üles sääre poole, edasi pigistavad säärelihased süvaveene ja veri liigub neidpidi üles reite poole kuni südameni välja. Selle tulemusena saavad elundid ja koed jätkuvalt hapnikku ja toitaineid, et veatult toimida. Ehk mida rohkem liikuda, seda kasulikum on see meie jalgadele ja südamele.
Veenilaiendite korral on veel soovitus kasutada kompressioonsukki, et veene paremini toetada. Kompressioon avaldab survet jalgade pindmiste veenide seintele. Samuti aitavad need piirata vedeliku kogunemist ehk turset jalgades.
Venoaktiivsete preparaatide kasutamine võib leevendada kroonilise veenihaiguse sümptomeid nagu valu ja turse. Venoaktiivsed preparaadid on enamasti apteegi käsimüügis, nt kastaniekstrakt, rutiinid, diosmiin. Venotoonikumid vähendavad kapillaaride läbilaskvust ning parandavad veeniseina toonust.
Mida aga teha, kui veresooned kätel ja jalgadel on nähtavad. Vananedes toodab meie keha vähem kollageeni – valku, mis on kasulik meie naha, luude ja kudede tervisele. Vähenenud kollageenisisaldus võib muuta naha õhemaks, tuues veenid kätel ja jalgadel rohkem nähtavale. Heledanahalistel on väga tavaline, et nahaalust veenivõrku on näha. See võib pingutuse ajal ilmsem olla (näiteks treeningul). Kuni pole muid sümptomeid (veenikühmud, turse, põletustunne, valu, sügelus jne), peab lihtsalt leppima tõsiasjaga, et need on nähtavad.