Maksavähi vastu leiti uus tõhus relv

PM Tervis
Copy
Maksavähi peamised sümptomid on kõhuvalu, puhitus, iiveldus ja oksendamine.
Maksavähi peamised sümptomid on kõhuvalu, puhitus, iiveldus ja oksendamine. Foto: Shutterstock

Hepatotsellulaarne kartsinoom (HCC) on kõige levinum maksavähi vorm, mis moodustab enam kui 80 protsenti juhtudest. Johns Hopkinsi Kimmeli vähikeskuse teadlased leidsid, et immunoteraapia kombineerimine isikupärastatud vähivastase vaktsiiniga kahandas kasvajat rohkem kui ainult immunoteraapia, vahendab Medical News Today.

Maksavähk on maailmas levinumate vähivormide seas. Teadlaste hinnangul diagnoositi 2020. aastal maksavähk 905 700 inimesel ja 2040. aastaks peaks see arv ulatuma 1,4 miljonini.

Hepatotsellulaarse kartsinoomi uusimaid ravivõimalusi on immunoteraapia – ravi, mis kasutab vähi vastu võitlemiseks inimese enda immuunsüsteemi. Varasemad uuringud on aga näidanud, et ainult 15–20 protsenti HCC juhtumitest reageerib immunoteraapiale ja umbes 30 protsenti võivad olla resistentsed.

Esialgse kliinilise uuringu tulemused näitavad, et HCCga inimestel, keda raviti immunoteraapia ja isikupärastatud kasvajavastase vaktsiiniga, oli kasvaja vähenemise tõenäosus kaks korda suurem kui ainult immunoteraapiat saavatel inimestel. Tulemused avaldati ajakirjas Nature Medicine.

Kuidas personaliseeritud vähivaktsiin toimib?

Esialgses kliinilises uuringus kasutati GNOS-PV02 – isikupärastatud DNA vaktsiini, mille on loonud Geneos Therapeutics.

«Põhimõtteliselt on GNOS-PV02 eesmärk (harida) immuunsüsteemi ära tundma vähis esinevaid antigeene (näiteks võõras valk – toim), et immuunsüsteem saaks vähirakke paremini ära tuna ja rünnata,» selgitas uuringut juhtinud onkoloog Mark Yarchoan Johns Hopkinsi Kimmeli vähikeskusest.

«Vaktsiin on isikupärastatud iga patsiendi vähi jaoks. Nii nagu igal inimesel on ainulaadne sõrmejälg, on igal vähil oma unikaalsete antigeenide komplekt, mis pärinevad vähis leiduvatest ainulaadsetest DNA mutatsioonidest,» ütles Yarchoan ajakirjale Medical News Today.

«Isikupärastatud vaktsiini valmistamiseks võetakse kõigepealt vähist biopsia ja vähi DNA sekveneeritakse, et tuvastada võimalikud ainulaadsed antigeenid vähi sees. Seejärel valmistatakse isikupärastatud vaktsiin, mis kodeerib kasvaja biopsia analüüsis tuvastatud ainulaadseid antigeene.»

GNOS-PV02 kasutati koos immunoteraapia ravimi pembrolizumabiga, mida tuntakse kaubamärgi Keytruda all.

USA toidu- ja ravimiamet (FDA) andis loa kasutada pembrolizumabi HCC raviks 2018. aasta novembris.

«Hoolimata hiljutistest edusammudest HCC ravis reageerib ainult väike osa patsientidest tänapäevasele süsteemsele ravile ja kaugelearenenud haigusega patsientide prognoos on halvem kui enamiku teiste kasvajatüüpide puhul,» ütles Yarchoan.

Yarchoan märkis, et kuni viimase ajani ebaõnnestus enamik vähivaktsiine, tuues välja mitmed võimalikud põhjused.

«Üks põhjus on see, et varasemad vähivaktsiinid olid tavaliselt suunatud antigeenidele, mis ei olnud vähi suhtes piisavalt spetsiifilised,» ütles ta. «Enamik vähi antigeene on konkreetse vähi puhul ainulaadsed ja vähivaktsiinide isikupärastamise tehnoloogia on olnud võimalik alles väga hiljuti.»

«Kuid teine põhjus, miks vähivaktsiinid kliinikus üldiselt ebaõnnestusid, on see, et neid kasutati kaugelearenenud vähktõve vastu ilma muu immunoteraapiata,» jätkas Yarchoan.

«Oleme õppinud, et vaktsiinid võivad põhjustada immuunrakkude ammendumist enne, kui nad suudavad vähirakke hävitada. Sel põhjusel kombineeritakse tänapäevaseid vähivaktsiine sageli teiste immuunsüsteemi aktiveerivate ravimeetoditega, nagu pembrolizumab. See hoiab ära vaktsiinist indutseeritud T-rakkude ammendumise,» selgitas ta.

Maksavähi vaktsiin aitas kasvaja kahanemisele kaasa

Teadlased värbasid kliinilisse uuringusse 36 osalejat. Kõik osalejad said GNOS-PV02 vaktsiini ja pembrolizumabi kombinatsiooni.

Uuringu lõpus leidsid teadlased, et peaaegu kolmandikul osalejatest kahanes kasvaja. See tähendas, et ravist sai kasu ligi kaks korda rohkem inimesi kui ainult HCC immunoteraapia uuringutes.

Ligikaudu kaheksal protsendil uuringus osalejatest ei leitud pärast kombineeritud ravi saamist enam mingeid kasvajaid.

«Selle uuringu edu määr on piisavalt kõrge, seega on ebatõenäoline, et pembrolizumab seda üksi tegi – see toetab ideed, et vaktsiin aitas kaasa täheldatud tõhususele,» ütles Yarchoan.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles