USA toidu- ja ravimiamet (FDA) andis loa kasutada pembrolizumabi HCC raviks 2018. aasta novembris.
«Hoolimata hiljutistest edusammudest HCC ravis reageerib ainult väike osa patsientidest tänapäevasele süsteemsele ravile ja kaugelearenenud haigusega patsientide prognoos on halvem kui enamiku teiste kasvajatüüpide puhul,» ütles Yarchoan.
Yarchoan märkis, et kuni viimase ajani ebaõnnestus enamik vähivaktsiine, tuues välja mitmed võimalikud põhjused.
«Üks põhjus on see, et varasemad vähivaktsiinid olid tavaliselt suunatud antigeenidele, mis ei olnud vähi suhtes piisavalt spetsiifilised,» ütles ta. «Enamik vähi antigeene on konkreetse vähi puhul ainulaadsed ja vähivaktsiinide isikupärastamise tehnoloogia on olnud võimalik alles väga hiljuti.»
«Kuid teine põhjus, miks vähivaktsiinid kliinikus üldiselt ebaõnnestusid, on see, et neid kasutati kaugelearenenud vähktõve vastu ilma muu immunoteraapiata,» jätkas Yarchoan.
«Oleme õppinud, et vaktsiinid võivad põhjustada immuunrakkude ammendumist enne, kui nad suudavad vähirakke hävitada. Sel põhjusel kombineeritakse tänapäevaseid vähivaktsiine sageli teiste immuunsüsteemi aktiveerivate ravimeetoditega, nagu pembrolizumab. See hoiab ära vaktsiinist indutseeritud T-rakkude ammendumise,» selgitas ta.
Maksavähi vaktsiin aitas kasvaja kahanemisele kaasa
Teadlased värbasid kliinilisse uuringusse 36 osalejat. Kõik osalejad said GNOS-PV02 vaktsiini ja pembrolizumabi kombinatsiooni.
Uuringu lõpus leidsid teadlased, et peaaegu kolmandikul osalejatest kahanes kasvaja. See tähendas, et ravist sai kasu ligi kaks korda rohkem inimesi kui ainult HCC immunoteraapia uuringutes.
Ligikaudu kaheksal protsendil uuringus osalejatest ei leitud pärast kombineeritud ravi saamist enam mingeid kasvajaid.
«Selle uuringu edu määr on piisavalt kõrge, seega on ebatõenäoline, et pembrolizumab seda üksi tegi – see toetab ideed, et vaktsiin aitas kaasa täheldatud tõhususele,» ütles Yarchoan.