Probleemid nägemisega võivad olla märk raskest levinud haigusest

Nägemisprobleemide taga võib olla erinevaid põhjusi. Foto: Shutterstock

Loughborough' ülikooli teadurite uuring näitas, et nägemistaju halvenemine võib prognoosida dementsust 12 aastat enne selle diagnoosimist, vahendab The Conversation.

Uuring põhines 8623 tervel inimesel Inglismaal Norfolkis – neid jälgiti aastaid. Uuringu lõpuks oli 537 osalejal välja kujunenud dementsus, nii et teadurid nägid, millised tegurid ja märgid diagnoosile eelnesid.

Uuringu alguses paluti osalejatel teha visuaalse tundlikkuse test. Testi jaoks pidid nad nuppu vajutama kohe, kui nägid liikuvate punktide väljale moodustumas kolmnurka. Inimesed, kellel tekkis dementsus, kulus kolmnurga ekraanil nägemiseks palju rohkem aega kui inimestel, kellel hiljem dementsust ei tekkinud.

Nägemisprobleemid võivad olla kognitiivse languse varajane näitaja, kuna Alzheimeri tõvega seotud toksilised amüloidnaastud võivad esmalt mõjutada nägemisega seotud ajupiirkondi. Haiguse progresseerumisel saavad kahjustada mäluga seotud ajuosad. Seega võivad nägemistestid tuvastada puudujääke enne, kui seda võimaldavad mälutestid.

Alzheimeri tõve korral on mõjutatud ka mitmed muud visuaalse töötlemise aspektid, näiteks võime näha objektide piirjooni (kontrastitundlikkus) ja eristada teatud värve (sinakasrohelise spektri nägemise võime on mõjutatud dementsuse varajases staadiumis).

Teine Alzheimeri tõve varajane märk on silmaliigutuste «inhibeeriva kontrolli» puudujääk. See tähendab, et häirivad stiimulid hoiavad kergemini tähelepanu. Tundub, et Alzheimeri tõvega inimestel on probleeme segavate stiimulite eiramisega, mis võivad ilmneda silmade liikumise ja kontrolli probleemidena.

Kui dementsus raskendab segavate stiimulite vältimist, võivad need probleemid suurendada liiklusõnnetuste riski.