/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/15/16005892t1h84fb.jpg)
Hollandi vähiinstituudi teadlased koostasid üksikasjaliku kataloogi vähi metastaasides ehk siiretes elavate bakterite kohta.
Nad analüüsisid üle 4000 kasvajaproovi, heites valgust sellele, kuidas bakterid võivad vähirakkude ja nende ümbrusega «suhelda». Näiteks olid teatud bakterid seotud kesisema reaktsiooniga immunoteraapiale.
Uuring avardab arusaama sellest, kuidas bakterid aitavad või takistavad vähki, millist rolli mängivad selle ravis, ning kuidas neid saaks patsientide huvides ära kasutada. Teadlased avaldasid leiud ajakirjas Cell.
Bakterid aitavad näiteks toitu seedida ja teevad koostööd immuunsüsteemiga, võideldes patogeenidega. Eriti põhjalikult on uuritud soolestikus elavaid baktereid, sealhulgas vähi kontekstis. Näiteks võivad need mõjutada immunoteraapia ja keemiaravi tõhusust.
Bakterid elavad aga ka väljaspool soolestikku. Neid leidub näiteks kasvajates.
Teadlased analüüsisid 26 vähitüübi metastaasides olevat DNAd. Geneetilisest materjalist on näha, millised on seal olevad inimrakud ja bakterid. Suure andmehulga analüüsimiseks kasutasid nad arvutusmudeleid ja selgitasid nii välja, kuhu millised bakterid kogunevad.
Teadlaste sõnul on see, millised bakterid metastaasides elavad, seotud haiguskollete asukohaga kehas, sealsete tingimuste ja vähitüübiga.
Samuti avastati seos bakterite ja ravi tõhususe vahel. Näiteks kui kopsuvähi metastaasides elasid Fusobacterium'i bakterid, reageerisid patsiendid immunoteraapiale halvemini kui eakaaslased, kellel seda bakterit ei esinenud. Teadlased märkasid, et mida mitmekesisem on bakterite kogukond, seda aktiivsemad on ümberkaudsed kasvajarakud.