Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?
16. aprill 2024, 20:00
Läbi kahekümne aasta on Eesti sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.
«Üldiselt saab öelda, et 20 aasta taguse ajaga võrreldes on meie hulgas mõne protsendi võrra rohkem neid inimesi, kes elavad iga päev koos mõne pikaajalise haigusega: 2004. aastal oli neid 41 protsenti ja 2023. aastal 47 protsenti. Samas on positiivne, et mõne protsendi võrra on kasvanud ka nende inimeste hulk, kes hindavad enda tervist väga heaks või heaks, 2004. aastal oli neid inimesi 50 protsenti ja 2023. aastal 56 protsenti,» selgitas Remmelg. Analüütik tõdes, et viimase 20 aasta kõige helgem aasta oli 2020, kus lausa 59 protsenti inimestest pidas enda tervist väga heaks või heaks.
Kesk- ja vanemaealised hindavad enda tervist oluliselt paremaks
Vanuse kasvades tervis teatavasti halveneb. Väikesed erinevused meeste ja naiste vastustes siiski ilmnevad. Nii on näha, et 25–34-aastaste naiste hulgas on väga hea ja hea tervisega naisi sama palju kui nooremas vanusegrupis (85 protsenti). Seevastu meeste hulgas hindab oma tervist selles vanuses väga heaks või heaks ainult 80 protsenti. Teine erinevus ilmneb meeste ja naiste vahel vanusegrupis 55–64 eluaastat. Keskealised naised hindavad enda tervist paremaks kui keskealised mehed. Kuid üle 65-aastaste hulgas on halva või väga halva tervisega naisi jällegi rohkem kui meeste hulgas. Viimast fakti võib mõjutada naiste kõrgem keskmine eluiga.
Remmelga sõnul on kahe aastakümne jooksul, mil sotsiaaluuringuga on andmeid kogutud, toimunud mitmeid positiivseid muutusi. «Kui noorte hulgas on väga hea või hea tervisega inimeste hulk kasvanud mõne protsendi võrra, on keskealiste ning vanemaealiste hulgas nende inimeste hulk tõusnud lausa ligikaudu 10 protsendi võrra. Rõõmu teeb ka see, et üle 65-aastaste hulgas on oluliselt kasvanud eakate inimeste hulk, kellele ei sea tervis igapäevategevustes piiranguid,» ütles analüütik.
Kõige tervemaks hindavad end Lääne ja Harju maakonna inimesed, pikaajaline haigus vaevab enim Ida-Virumaa inimesi.
Eelmise aasta andmete põhjal on oma tervisega kõige enam rahul Lääne (62,5 protsenti) ja Harju (62,4 protsenti) maakonna ning Tallinna (62,1 protsenti) inimesed. Kõige vähem hindasid oma tervist heaks või väga heaks Ida-Viru maakonna inimesed (37,9 protsenti). Kõige vähem rahul oma tervisega on aga Põlva maakonna inimesed, kellest 24 protsenti hindavad enda tervist halvaks või väga halvaks.
Pikaajaliseks peetakse sellist haigust või terviseprobleemi, mis on kestnud kuus kuud või eeldatavasti kestab vähemalt kuus kuud. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Pikaajaline haigus mõjutab kõige rohkem Ida-Viru maakonna inimesi (62,5 protsenti) ja seal maakonnas hindab 22,7 protsenti elanikest oma tervist halvaks või väga halvaks. Valga maakonnas on pikaajalisi haigeid 58,6 protsenti, Võru maakonnas 55,1 protsenti, Järva maakonnas 53,3 protsenti ja Põlva maakonnas 53,2 protsenti üle 16-aastastest. Kõige vähem pikaajalisi haigusi on aga Harju maakonna (39,9 protsenti) ja Tallinna (40,1 protsenti) elanike seas.
Remmelg selgitas, et inimeste hinnangud oma tervisele sõltuvad maakonniti sealsete elanike vanusest, kuid inimese tervislik seisund oleneb ka muudest faktoritest, näiteks elu- ja töötingimustest ning keskkonnamõjudest. «Mida eakam elanikkond, seda suurem on pikaajaliste haiguste osakaal inimeste seas. Ida-Virumaal on lisaks ka teised probleemid: erinevad suured tööstusettevõtted on jätnud jälje ökosüsteemile ja on sedakaudu ka otseselt mõjutanud inimeste hinnangut oma tervisele,» selgitas Remmelg.
Kuidas läheb Eestil, võrreldes teiste Euroopa riikidega?
Sotsiaaluuringu metoodika on Euroopas ühtne ja see võimaldab meil enda tervise hinnangut kõrvutada teiste Euroopa riikidega. «Paraku ei ole veel kõik riigid enda 2023. aasta andmeid kokku saanud ning meil on võimalik vaadata 2022. aasta andmeid. Kui Eestis hindab oma tervist heaks või väga heaks 58 protsenti inimestest, siis Leedus andis sama hinnangu oma tervisele 48 protsenti, Euroopas keskmiselt 68 protsenti inimestest. Kõige enam (80 protsenti elanikest) on väga hea või hea tervisega inimesi Iirimaal ja Šveitsis,» selgitas analüütik.
Detailsemad andmed on avaldatud statistikaameti andmebaasis ja tervisestatistika valdkonnalehel.
Eesti Sotsiaaluuring 2024 kestab kuni 19. maini 2024. Kui olete saanud kutse uuringus osaleda, palub Statistikaamet leida võimalus vastata.