Silmanakkus võib kujuneda ootamatult ohtlikuks

Odraiva Foto: Shutterstock

Silmapõletikega seostuvad enamasti tursunud laud ja punetavad silmad. Tunne, nagu oleks silmas liiv, mida ei saa eemaldada. Silmapõletikud on inetud ja ebameeldivad, aga võivad osutuda teatud juhtudel ka tõsiseks ohuks tervisele.

Näiteks võib tuua antibiootikumresistentsete bakterite Burkholderia cepacia puhangut aastatel 2023–2024, kirjutab ajakirjas The Conversation Lancasteri ülikooli kliinilise anatoomia õppeseskuse juht, professor Adam Taylor.

2023. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta veebruarini seostati saastunud silmi niisutavaid geele vähemalt 52 patsiendi nakatumisega. Üks inimene suri ja veel 25 inimesel esines tõsine infektsioon.

Puhang on nüüdseks vaibunud ja tooted on taas lettidel, kuid see pole esimene kord, kui ravimid põhjustavad B. cepacia puhanguid.

Bakter on oportunistlik patogeen, mis teadaolevalt kujutab endast märkimisväärset ohtu inimestele, kellel on tsüstiline fibroos, kroonilised kopsuhaigused ja nõrgenenud immuunsüsteem. Tõenäoliselt liigub infektsioon silmalaugude limaskestadelt kopsudesse, kus see põhjustab kopsupõletikku ja sepsist, mis põhjustab surma mõne päevaga.

Kuid mitte ainult B. cepacia ei ohusta tervist. Midagi nii lihtsat, nagu silmade hõõrumine, võib silma viia patogeene, mis võivad põhjustada infektsiooni, pimedaksjäämist ja halvimal juhul surma.

Bakterid põhjustavad kuni 70 protsenti silmainfektsioonidest ja maailmas on enam kui kuuel miljonil inimesel silmainfektsioonist tingitud pimedus või mõõdukas nägemiskahjustus. Kontaktläätsede kandjatel on risk suurem.

Silm on ainulaadne struktuur. See muudab valgusenergia keemiliseks ja seejärel elektrienergiaks, mis edastatakse ajju ja muudetakse pildiks.

Silmarakud ei suuda taastuda, nii et kui need on kahjustatud või vigastatud, ei saa neid parandada ega asendada. Keha annab endast parima, et silmi säilitada, ümbritsedes need luust kaitseraamiga. Silmalaud kaitsevad keskkonnakahjustuste eest ja aitavad säilitada piisavalt niiskust.

Hoolimata keha parimatest jõupingutustest kaitsta silmi kahjustuste eest, on mitmeid levinud silmainfektsioone, mis võivad tuleneda potentsiaalsete patogeenide silma sattumisest.

Konjunktiviit

Silma kõige välimine kiht, sidekest, puutub kokku väliskeskkonnaga. Sidekestas on palju veresooni. Kui mikroobid sisenevad silma, tekib selles kaitsekihis immuunvastus, mis põhjustab sidekesta veresoonte laienemist. Tulemuseks on «roosa silm», mis on tavaline konjunktiviidi vorm. Konjunktiviiti võivad põhjustada bakterid, allergeenid või viirused ning see paraneb tavaliselt iseenesest.

Blefariit

Blefariit on silmalaugude äärte põletik, mis võib põhjustada silmade sügelemist ja kõõmalaadseid helbeid. Seda põhjustavad kõige sagedamini Staphylococcus'e bakterid või silmalaugude näärmete talitlushäired. Seda saab ravida, puhastades regulaarselt silmi.

Odraiva

Ülemise või alumise silmalau valulik infektsioon. Lau siseküljel olevad odraivad tekivad silmalau sees asuva rasu tootva näärme nakatumisest, välised odraivad tekivad aga ripsme karvanääpsu nakatumise tõttu. Mõlemad on põhjustatud bakteritest.

Odraiva saab ravida, hoides haige silma vastas kolm või neli korda päevas viis kuni kümme minutit soojas vees leotatud puhast flanelli. Odraiva pigistamine võib nakkust levitada.

Keratiit

Keratiit on sarvkesta põletik. See on silma läbipaistev osa, mida valgus läbib. Sarvkest on osa silma peamisest barjäärist mustuse, mikroobide ja haiguste vastu. Raske keratiit võib põhjustada haavandeid, silmakahjustusi ja isegi pimedaksjäämist.

Kõige tavalisem tüüp on bakteriaalne keratiit; selle põhjuseks võib aga olla ka amööb, mis võib rännata teistesse kehaosadesse – sealhulgas ajju – ning põhjustada infektsiooni ja isegi surma.

Mittebakteriaalset keratiiti põhjustab kõige sagedamini kontaktläätsede liiga pikk kandmine, eriti magamise ajal. See võib põhjustada sarvkesta kriimustusi, kuivust ja valulikkust, mis tekitab põletikku.

Uveiit

Uveiit on silma keskmise osa põletik. Kuigi see on suhteliselt haruldane, on see tõsine seisund ja tuleneb tavaliselt viirusinfektsioonidest, nagu herpes simplex, vöötohatis või trauma. Sõltuvalt sellest, kus põletik silma piirkonnas on, võivad sümptomid olla punetus, valu ja hõljumid, kuni nägemise hägustumine ja osaline pimedus.

Eksogeenne endoftalmiit

See on haruldane, kuid tõsine infektsioon, mis on põhjustatud silmaoperatsiooni tüsistustest, läbitungivast silmatraumast (torkamine terava esemega silma) või võõrkehadest silmas. Võõrkehadeks võivad olla metalli puurimisel tekkiv tolm, aga ka tavaline mustus.