«Ärkasin tundega, et mitte midagi ei tunne vasakus käes. Sõrmed ei allunud tahtele»

Füsioterapeut Priit Teniste arvas esiti, et on käe ära maganud. Kui ta kaotas selle üle järgmise episoodi ajal täielikult kontrolli, järgnes sõit EMO-sse. Tal diagnoositi TIA ehk transitoorne isheemiline atakk ehk rahvakeeli mini-insult. Foto: Erakogu

«Vasakust käest kadus jõud ja igasugune kontroll,» kirjeldab füsioterapeut Priit Teniste reisil öösel tabanud mini-insuldi sümptomeid. Ehmatav terviserike, mille järgselt ähvardab suur tõenäosus saada peatselt insult, tõukas tõeliselt terviseteadliku elu suunas, kirjutab Teniste.

Guernsey Foto: Erakogu

Eelmise aasta varasuvel tehti mulle ettepanek, millest oli raske keelduda — sõita Saaremaa sportlastega füsioterapeudina kaasa rahvusvahelistele Saarte mängudele. Inglise kroonile kuuluv ning meie Vormsi saarestki väiksem Guernsey asub La Manche'i väinas Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Ma ei teadnud varem sellest kohast enamat, kui et see on tõsielul põhineva romantilise filmi «Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts» tegevuskoht ning mis on ERR Jupiteris vaadatav.

Maastik on seal nagu Võrumaa kuppelmaastik, vaid selle erinevusega, et kaldale tulevad ookeanilained, tõusu ja mõõna vahe kuue tunni jooksul on ca 10 meetrit ning heinamaade, metsamassiivide ning kruusateede asemel on kiviparkett, kiviaiad ja kivimajad.

Nii ma seal vabadel hetkedel üles-alla usinalt trampisin ning käisin ka ujumas, kuniks kolmanda päeva väga varajastel hommikutundidel ärkasin tundega, et mitte midagi ei tunne oma vasakus käes, mille sõrmed ei allunud minu tahtele. Üldse ei varja, et järgnevatel tundidel sain teadlikuks ka sellest, mis tähendab hirm ja teadmatus tuleviku ees. Eemal perest, võõras riigis, kaaslaseks «dr Google» ja veel kõik need mõtted, mis peast läbi tormasid... helistasin naisele ja samuti helistasin hotelli vastuvõtust omale kiirabi. Kiirabiga suheldes tundlikkus taastus — loobusin kiirabist ja läksin tagasi voodisse.

Arvasin, et ju olin käe lihtsalt «ära maganud» ning muretsesin sel hetkel oluliselt rohkem selle pärast, kuidas nüüd kaugel Eestis keset sügavat ööd üles aetud naise ees end välja vabandan. Kuniks kõik kordus uuesti! Vasakust käest kadus jõud ja igasugune kontroll. Uus kõne ja sedakorda sõit EMO-sse. Kohale jõudes, kohaliku aja järgi kuskil 3:30 paiku, viidi peast pilti tegema. Kella üheksaks oli sarnaseid episoode kordunud veel 3-4 korral. KT-scan miskit ei näidanud, vereanalüüs ka korras ning kontroll käes taastunud.

Diagnoos Foto: Erakogu

Lõpuks saabus doktor oma eht-inglasliku diagnoosiga: «Probably TIA Crescendo but perhaps not!» (Tõenäoliselt TIA crescendo, aga võib-olla ka mitte! –toim) 

Jalutasin haiglast lähedalasuvasse bussipeatusesse, seejärel apteeki aspiriini järgi.

Abikaasa oli Eestis juba tegutsema asunud, uurides omalt poolt seda Crescendo TIA asja ning möödaminnes jõudnud kirjutada abipalve ka meie perearstile. Ehk siis «dr Google» ning PubMed olid pea ainus abi, kuniks kell Eestis sealmaal, et perearstikeskus ühendust võttis ning mõni aeg hiljem ka meie perearst dr Tanel Laurberg isiklikult omapoolsed soovitused kirja pani.

Millega on siis TIA puhul tegu?

Ajuinsuldi tüübid Foto: Erakogu

Siinkohal palusin endale appi antud asjas selgust tooma kardioloog dr Merle Starkopf´i. Südamearsti, kes on üritanud mind päris tõsiselt korduvalt «korrale kutsuda» (loe: oma elustiili ja kehakaalu ning liikumisharjumusi parandama) viimased aasta-poolteist ning oli mulle juba varasemalt määranud näitudest tulenevalt vererõhku ja kolesterooli alandavad ravimid.

Aga noh, «minuga ju nii ei juhtu» ja ravimid jäid sahtlisse… kuniks siis juhtus.

Mis on TIA?

TIA ehk transitoorne isheemiline atakk on lühiajaline, mööduv peaaju verevarustuse häire ning on peaaju infarkti ehk insuldiga sarnane seisund. Varasemalt on olnud TIA puhul kasutusel ka väljend miniinsult või mikroinsult. Ajuarteris moodustub tromb ehk verehüüve, mis takistab verevoolu ajju, või tekib südames tromb, mis kantakse verega aju veresoontesse. Ajurakkudele eluks hädavajalike toitainete ja hapniku varustamine katkeb ning ajurakud saavad kahjustada ja hukkuvad.

TIA episoodi saab diagnoosida, kui sümptomid taanduvad 24 tunni jooksul, ja see saab võimalikuks, kui tromb lüüsub (laguneb–toim) iseenesest.

Valdavalt pigem muusikamaailmast tuntud mõiste «Crescendo» tüüpi TIA diagnoosi puhul on tegu ebastabiilse neuroloogilise sümptomaatikaga ning TIA episood kordub lühikese aja vältel ja iga järgnev võib olla eelnenust ka intensiivsem.

Transitoorse ehk mööduva isheemilise ataki ehk TIA korral, erinevalt insuldist, on veresoonte ummistus lühiajaline, episood enamasti alla minuti kuni paari tunnini kestev ja püsivaid kahjustusi ei teki, sest vastav ajuosa on hapnikupuuduses vaid ajutiselt. Küll aga on leitud seos TIA ajalise kestvuse ja järgneva isheemilise insuldi tekkeriski suuruse vahel – mida kauem kestab TIA episood, seda suurem on isheemilise insuldi tekkerisk.

• Esimesed 24-48 tundi pärast TIA-t on kõige kriitilisemad! Selle aja jooksul kogeb niinimetatud päris insulti ca 20 protsenti inimestest.
• Esimese 90 päeva jooksul on risk saada uut aju kahjustavat episoodi kuni 17 protsenti.
• Umbes 30 protsendil inimestest, kellel on olnud TIA, tekib insult lähikuude jooksul.
• Umbes 50 protsenti kõikidest insultidest leiab aset aasta jooksul pärast TIA-t.
• Kuni 80 protsenti ajuinfarktidest pärast TIA-t on välditavad.

TIA, nagu ka insuldi tekke soodustavateks teguriteks, on:

• kõrgenenud kolesterooli ja veresuhkru tase;
• väheliikuv eluviis ja rasvumine;
• hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi;
• diabeet;
• südamerütmihäiretest kodade virvendusarütmia;
• stressirohke elu;
• suitsetamine ning alkoholi liigtarvitamine;
• pahaloomuliste kasvajate olemasolu;
• mõned ravimid (sh kontratseptiivid) jpm.

Enamus neist riskifaktoritest põhjustavad niinimetatud halba kolesterooli (LDL kolesterooli) sisaldavate naastude teket veresoone seinas (ateroskleroos), mis omakorda soodustab verevoolu aeglustumist ja võimaldab trombi teket.

Üldlevinumad riskifaktorid, mida paraku ise mõjutada ei saa, on:

• pärilikkus – suguvõsas varem esinenud TIA, insult;
• vanus – vanuse kasvades risk haigestuda suureneb;
• sugu – mehed on suuremas ohus kui naised.

TIA sümptomid varieeruvad suuresti sõltuvalt sellest, milline aju piirkond on haaratud. Enim levinumateks on:

• näo, käe või jala nõrkus, tuimus või halvatus, tavaliselt ühel kehapoolel;
• aeglustunud või segane kõne ja/või raskused teiste kõne mõistmisel;
• pimedus ühes või mõlemas silmas või kahekordne nägemine;
• äkiline ja/või tugev peavalu;
• vertiigo, tasakaalu või koordinatsiooni kaotus või minestamine;
• ebanormaalne maitse- või lõhnataju.

Trombist tekkinud verevaeguse ning hapnikupuuduse tingimustes võib iga minut hukkuda kuni kaks miljonit närvirakku ning sõltuvalt kahjustuse piirkonnast ajus varieeruvad ka sümptomid. Oma olemuselt TIA sümptomid suuresti ei erine insuldi omadest. Ajaline kestvus on lühem, sümptomid võivad olla kergemad. Võivad esineda üksikult, kuid ka mitmekesi koos. Et tegu just TIA sümptomitega, siis selle äratundmise teeb sageli keeruliseks see, et neid on lihtne enda jaoks niiöelda välja vabandada:

• ootamatu pearinglus – ma ei söönud täna lõunat;
• ei tunne oma kätt – magasin kehvasti, käe peal;
• jalg kaob alt – vana põlvetrauma annab tunda jne...

TIA kahtluse korral pannakse diagnoos patsiendi läbivaatusel ja tuginedes lisauuringute tulemustele. Lisauuringutena on üldjuhul kasutusel

• peaaju MRT (Magnetresonantstomograafia);
• KT ehk Cat-scan (Kompuutertomograafia);
• kaelaarterite ja südame UH (Ultraheli);
• EKG 24-72 tunni Holter-monitooring kodade virvendusarütmia episoodide leidmiseks;
• spetsiifilised vereproovid jms.

Pärast TIA episoodi sooritatakse ABCD2 test, hindamaks uue TIA episoodi kordumise ja/või isheemilise ataki tekke riski.

Keerulisemaks teeb TIA ühese diagnoosimise see, et KT-st ja UH-st on kõige suurem abi siis, kui seda tehakse ataki ajal või vahetult pärast seda. See on üks põhjus, miks on eluliselt oluline arsti juurde pöörduda koheselt, esmaste sümptomite ilmnemisel.

• Operatsioon tuleb teemaks, kui kaelaarteritest leitakse ummistus.
• Ravi on elukestev – ravimid, liikumine ning dieet.
• Ravi eesmärk – tulevikus TIA kordumise või insuldi tekke ära hoidmine.

Allikas: kardioloog, dr Merle Starkopf, Ida-Tallinna Keskhaigla, City Tervisekliinik, OÜ Merle Kadarik

See kogum ajutistest neuroloogilistest sümptomistest eelneb insuldile kuskil kolmandikul TIA-d kogenud patsientide puhul. TIA on siis lihtsamalt öeldes «viimane hoiatus». Samas aga ka võimalus, et end tõsiselt kätte võtta ja midagi oma elus muuta, enne kui päris hilja.

Aga ikkagi, miks kirjutab füsioterapeut insuldist?

Tavaliselt ilmselt ei kirjutakski või kui, siis TIA või insuldijärgsest taastusravist. Aga kuna minust endast on tänaseks saanud füsioterapeut, kes sai isiklikult tunda, milleni viib oma keha hooletusse jätmine ja halbadest harjumusetest mitte loobumine, siis tunnen kohustust oma lugu teiega jagada ja olla enda sugustele – kui nii saab öelda – näitlikuks õppematerjaliks. Või kui soovite, omalaadseks kogemusnõustajaks.

Teie lugu ei ole tegelikult mitte kunagi ainult teie lugu! See on tegelikult TIA või insuldi diagnoosi saamise hetkest alates kogu teie pere lugu!

Kasutades siis oma erialaseid kogemusi kui isiklikult läbielatut, tahan ennekõike kirjutada sellest, kuidas füsioteraapia, liikumise ja spordi abil edasi minna. Selliselt, et ei teeks oma olukorda veel hullemaks, sest ikka ja jälle satub minu lauale neid trauma-patsiente, kes jaanilõkke ääres grilli taga, õlleklaas käes, sõlmivad sõpruskonnaga kihlveo stiilis «kolme kuuga Ironman´le! Ja sõbrad, selle terviseks võtame ning hommikul teeme koos ühe kiire 10 kilomeetrise metsajooksu sutsaka koos!». Ning siis alustatakse täiesti ebamõistlikku, tervist ning vaimu hävitavat treenimist esimese suurema trauma või kokku kukkumiseni.

Jah, kukuvad terviserajal või spordisaalis kokku ka pealtnäha täiesti tervislikke eluviise ja regulaarselt sporti harrastavad keskealised ja nooremadki. Paraku selgub hiljem, et vaatamata välisele vormile on nende veresooned olnud väga haprad või on taustal tiksunud mõni muu terviseprobleem.

Lõppu ka üks üldhariv infokild – ühe keskmise 40 aastase inimese suurte arteriaalsete veresoonte seinte rõhu taluvus on kuskil 3 atmosfääri (ATM). 20 aastasel ulmelised 4 ATM. Võrdluseks, teie auto rehvides jääb rõhk üldjuhul 1,8-2,2 ATM kanti. Ehk selleks, et üks veresoon lõpuks lõhkeks, peab ikka tõsiselt «vaeva» nägema.

Kuidas edasi, kui oled vahetult kogenud TIA-t?

Ootamatult osutus kõige suuremaks väljakutseks info leidmine selles osas, mida inimene ise saab olukorra parandamiseks ära teha vahetult pärast TIA kogemist, et minimeerida seda esimese 24-48 tunni kõrget insuldi tekke riski. Inimesed reisivad täna väga palju ning sageli sihtkohtadesse, kus kohene arstiabi võib osutuda keeruliseks. Et soovitustel oleks rohkem kaalu, siis siinkohal saatsin abipalve esmane käitumisjuhis kokku panna oma perearstile, dr Tanel Laurbergile. 

Kuidas TIA-t ja selle kordumist vältida?

«TIA, mida varasemalt on kutsutud ka mini-insuldiks, tekib peaaju mõne veresoone lühiajalise sulgumise tagajärjel, mille tõttu aju varustamine hapnikuga ajutiselt katkeb. TIA korral võivad esineda kõnehäired või kõnest arusaamise häire, jäsemete ootamatu nõrkus (käsi või jalg «ei kuula sõna»), ootamatu nägemishäire või tasakaalukaotus.

Selle olukorra tekkimise riskifaktoriteks on:

• kõrgenenud vererõhk;
• suurenenud kolesteroolide tase veres;
• suitsetamine;
• tõusnud veresuhkru tase;
• alkoholiga liialdamine;
• südame rütmihäired;
• pidev liigne stress ja töine ülekoormus.

Kuna TIA on sageli eelhoiatuseks insuldile, on väga oluline pöörduda arsti poole viivitamatult kaebuste tekkimisel – esmajärjekorras tuleb kutsuda kiirabi või minna EMOsse, kus selgitatakse välja, kas tegemist on TIA-ga või insuldiga. Seejärel on oluline pöörduda perearsti vastuvõtule edasiste eluviisi ja ravisoovituste saamiseks. Meeles tuleb pidada, et kõige olulisema oma tervise hoidmisel saab inimene ise ära teha, vajadusel saab nõuandeid ja abi perearstilt:

• Oluline on hoida vererõhk kontrolli all, et see jääks alla 135/85mmHg. Määratud vererõhuravimeid tuleb tarvitada regulaarselt.
• Jälgige oma pulssi, et see oleks regulaarne ja ühtlane – südame rütmihäired võivad provotseerida insulti tekitavate trombide teket.
• Normaalne veresuhkru tase on hädavajalik veresoonte ja kudede tervise hoidmisel.
• Regulaarne mõõdukas füüsiline koormus aitab säilitada normaalset kehakaalu ja vaimset toonust. Treenimata on mõistlik vältida harjumuspäratult suuri kehalisi pingutusi.
• Hoidke kolesteroolitase veres korras ning vajadusel alustage teile soovitatud farmakoloogilist ravi statiiniga. Kolesterooli taset saab määrata tervisekontrolli käigus vereanalüüsist perearsti või töötervise arsti juures, seda tehakse tänapäeval mõnikord ka apteekides.
• Suitsetamist ja alkoholiga liialdamisest on oma tervise hoidmiseks oluline vältida.
• Südame-veresoonkonna haiguse riskifaktorite esinemise korral on mõnikord vajalik kasutada südameaspiriini – ses` osas tuleb nõu küsida arstilt, sest sõltuvalt TIA põhjusest võib vajalikuks osutuda retsepti alusel saadav niinimetatud verevedeldaja.
• Jälgige, et teie uni oleks piisav ja kvaliteetne.
• Kui võimalik, vältige TIA esinemise järgselt lendamist esimesed 48 tundi.

Mõned soovitused toitumise osas:

• Alustage kohe ja jätkake ka edaspidi oma toidu tervislikumaks muutmist!
• Vähendage küllastunud rasva (loomset päritolu rasv) ja transrasvade (margariinid) sisaldust toidus.
• Tarbige vähem niinimetatud «valgeid» süsivesikuid (suhkur, sai, makaronid).
• Punase liha tarvitamisel pidage piiri.
• Sööge rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid – köögivilju, täisteratooteid.
• Lisage menüüsse rohkem küllastamata rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid (külmpressitud taimeõlid, seemned, pähklid), kala. Hea on niinimetatud Vahemere dieet.
• Toidu praadimise ja frittimise asemel eelistage aurutamist, keetmist, grillimist või hautamist.
• Vähendage soola sisaldust toidus ja tarvitage igapäevaselt piisavalt vett!
• Poes toiduaineid valides uurige etiketilt nende rasva- ja suhkrusisaldust.
• Vältige alkoholi liigtarbimist ja loobuge suitsetamisest. Suitsetamisest loobumine vähendab haiguste tekke ja progressiooni riski olenemata sellest, kui vana inimene on või kui kaua ta on suitsetanud.

Allikas: Perearst dr Tanel Laurberg, Rosenthali tervisekeskus 

Nüüd siis füsioteraapiast ja liikumisest

Pärast arstlikku kontrolli ja eeldusel, et doktor on andnud loa, tuleb aga igal juhul alustada regulaarse liikumisega. Kui olete ülekaaluline või muude füüsiliste terviseprobleemidega, siis füsioterapeudi nõustamine koormuse, sobilike harjutuste ja liikumisviiside osas on tarvilik vältimaks ülekoormustraumasid või ebaotstarbekat treenimist. Kui teile on määratud ravimid, siis lisaks füsioterapeudi informeerimisele määratud ravimite osas, on valitud treeningalad ja treeningplaanid mõistlik kooskõlastada oma raviarstiga.

Võimalusel ning raviarsti heakskiidul tuleks teha koormustest.

Pulss ja treenimine

Terve täiskasvanud inimese pulsisagedus puhkeolekus on keskmiselt 60-80 lööki minutis. Treeningutel on tähtis hoida pulsisagedus optimaalne, mis on ca 50-80 protsenti maksimaalsest. Treenimiseks sobiva ohutu pulsivahemiku leidmiseks on lihtne arvutus:

Maksimaalse pulsi leidmiseks tuleb meestel 220-st lahutada oma vanus (naistel 226st). Näiteks 50-aastase terve mehe keskmine maksimaalne pulsinäit on 170 ja optimaalne pulss on 85-140 lööki minutis. Pulsi jälgimine on oluline treeningkoormuse tõstmisel ja pärast seda südame töö taastumise kiiruse mõõtmisel. Treeningutel jaotatakse pulss tsoonideks:

• Soojenduse tsoon – 50-60 protsenti maksimumpulsist;
• aeroobne tsoon – 60-80 protsenti maksimumpulsist;
• anaeroobne tsoon algab peale 80 protsenti maksimumpulsist.

Lisaks annab pulsi jälgimine infot stressi, aktiivsuse ja öise unekvaliteedi hindamisel. Kiiret pulssi aitab maandada rahulik ja sügav hingamine, õues jalutamine.

Inimestel, kes on igapäevaselt mõõdukalt füüsiliselt aktiivsed, on ajuinfarkti risk 20 protsenti väiksem ja väga aktiivsetel 27 protsenti väiksem, võrreldes väheliikuvate inimeste riskiga. Füüsiline aktiivsus, 3–4 korda nädalas ning tehes harjutusi mõõduka intensiivsusega 35–40 minutit järjest, aitab vähendada vererõhku ja kaalu, samuti soodustab vasodilatatsiooni ehk veresoonte laienemist ning edendab südametervist.

Esimestel kuudel tuleks eelistada pigem aeroobseid harjutusi, nagu mõõdukas/kiire jalutamine, kepikõnd, ujumine, rahulik jalgrattasõit või tants. Kui inimese füüsiline seisund võimaldab, siis 3-6 kuu möödudes kõrgema aktiivsusega aeroobseid harjutusi, näiteks sörkjooks või mõõduka intensiivsusega pallimängud.

Ka kontoris saab sporti harrastada – jala trepist kaks-kolm korrust üles-alla ja nii päeva jooksul kümme korda annab juba piisava koormuse.

Treeningu kestvus võiks olla ca 50-60 minutit, sest treeningtunni esimeses pooles kulutab keha energiaks suhkruid ning alles seejärel läheb rasvade kallale.

Rasvade põletamine toimub ennekõike mõõduka – mis on ca 60-70 protsenti teie maksimaalsest – pulsi ajal ning lisaks treeningujärgselt. Vältida tuleks, eriti alguses, kõrge intensiivsusega ja/või ebaühtlase koormusega ning adrenaliini- ja stressirohkeid spordialasid. Hoiduma peaks igasugusest tegevusest, mis põhjustab äkilist pulsitõusu. Anaeroobses tsoonis, ehk kõrge pulsi juures treenimine koormab südant eriti ja sellisel pulsil treenimine ei ole pikalt soovitatav ka tervele inimesele.

Saun pole esimestel kuudel soovitatav, hiljem võiks leilitemperatuur olla mõõdukas – ca 80C. Soojast saunast tulles võib toimuda kiire vererõhu langus, sellest tingitult tekkida pearinglus või minestuse oht, mille tagajärjeks on kukkumine. Kuumast leilist otse jääauku hüppamine tuleb kindlasti välistada, sest äärmuslik temperatuurimuutus tingib veresoontes muutused ja haiguse tõttu ahenenud ning kitsaste veresoontega inimestel võib selline karastamine lõppeda ebasoovitavate tagajärgedega. Mõõdukas karastamine jaheda dušiga (kui arst on loa andnud) on aga kasuks.

Vältige energiajooke – need pigem kurnavad organismi. Eelkõige energiajookides sisalduvate ainete (kofeiin, tauriin jm) tõttu võib tekkida veevaegus, südame rütmihäired, närvilisus, ärevus ja tagatipuks unehäired. Sageli sisaldada need joogid väga palju suhkrut või teinekord sama ebatervislikke suhkruasendajaid ja seetõttu soodustada teise tüübi diabeedi tekkeriski.

Seadke endale liikumisel ja treeningutel realistlikud eesmärgid! Väikesed, selgelt sõnastatud ja ajaliselt fikseeritud vahe-eesmärgid ja kaugemad, suured eesmärgid. Ideaalis koosta või aruta see treeningplaan läbi oma füsioterapeudi ja/või raviarstiga. Kui tegeled lisaks kaalulangetusega, pead kindlasti keskenduma lihastreeningule.

Oluline on siinkohal valida omale sobilik liikumisviis ja eelistada neid, mis pakuvad ka teie emotsionaalsele heaolule toitu. Kui vähegi võimalik, kaasake tegevusse perekond – alustage igaõhtuste rahulike jalutuskäikudega, unustage pulsinäit. Õige pulsivahemiku tunnete ära niinimetatud kõnetesti abil. Ehk kui suudate kõndimise või sörkimise ajal vabalt edasi rääkida, on pulsinäit korras. Võtke seda kui kaaslasega veedetud kvaliteetaega ja rääkige päris asjadest, mitte sellest «mida me õhtuks süüa teeme» või «millal sa lõpuks selle katkise kapiukse korda teed». Kui te ei tea, mis need niinimetatud «päris asjad» on, küsige oma naiselt, küll tema teab!

Kaal, ümbermõõt ja KMI vs BCA ehk kehakoostise analüüs

Ampsa mõõdukalt! Foto: Shutterstock

Lisaks füsioterapeudi või personaaltreeneri nõustamisele on abiks lasta mõõta oma kehakoostist (BCA – Body Composition Analysis) ja seda ka juhul, kui peeglist või kaalu pealt vastu vaatavad numbrid on kõik OK.

Mõõda oma vööümbermõõt – meestel peaks see üldiste tervislikkuse normide kohaselt jääma alla 102 cm ning naistel alla 88 cm. Oluline on aga teada saada just ohtliku vistseraalse rasva protsent – ehk siis selle rasva olemasolu, mida näpuga katsuda ei saa, aga mis paikneb teie vöökohal, ümbritsedes siseorganeid.

Selle niinimetatud kõhurasva ja arteriaalsete veresoonte seinte paksenemise ning hapraks muutumise vahel on leitud otsene seos. Üks teadlaste viimase aja tähtsamaid tõdemusi selles vallas on see, et rasvarakud – ennekõike vistseraalse rasva rakud – on bioloogiliselt aktiivsed. Rasvkude on endokrinoloogiline organ, mis eritab hormoone ja teisi molekule, millel on kaugeleulatuv mõju teistele kudedele.

Kehakoostise mõõtmised on näidanud ka seda, et vistseraalse rasva kõrge näitaja võib olla teinekord hoopis suurem probleem pealtnäha saledal inimesel kui silmnähtavalt ülekaalulisel. Kes teemast rohkem soovib teada saada, siis Adipose tissue ja Visceral Fat inglise keeles on märksõna dr Google´le. Keha rasvasisaldusprotsendi ning vee- ja lihasprotsendi muutuste trendi jälgides saab aimu ka sellest, kas ja mille arvelt kaob kaal, kas treeningud toovad soovitud tulemusi ning kas lihasmass kasvab proportsionaalselt jne.

Veres toimuvate muutuste tulemust saab mõõta apteegis saada oleva koduse kolesteroolitaseme testiga ning ka usaldusväärsed vererõhuaparaadid täna ei ole luksuskaup. Üks selline on olemas ka meie kontoris ning seda mõõtmist saab soovi korral samuti regulaarselt füsioteraapia vastuvõtu kavva lisada.

Suitsetamine ja alkohol — vähendamine ja loobumine

Käsi püsti, kellel on kodus näägutav kaasa: «pead sa ikka iga õhtu selle õlle lahti tegema? Äkki sa ei jooks nii palju! Vaata, kui palju sa juba kaalud! Kui suur on su kõht! Jäta see külmkapp rahule — vaata mis kell on! Sa norskad!»

Aga karm tõsiasi on paraku see, et neil kipub olema õigus. Enne aga, kui me ise ei ole valmis seda omale tunnistama ja kõige tähtsam, selle teadmisega rahu tegema, ei ole me valmis ühekski tõeliseks ning kestvaks muutuseks. Meestena on meil 101 vabandust, miks need etteheited on väljamõeldud, ebaõiglased ja tegelikult meil neid probleeme ei ole. Pealegi, kuidas sa ütled sõpradele seal grilli ääres või saunalaval, et sa nüüd seda õlut ei võta või tervisepitsi ei tõsta. Piinlik ju, sest kohe antakse teada, milline suss sa oled ja naise tuhvlialune. Aga vot, ütletegi, et olengi ja rõõmuga sest pigem olla tuhvli kui mulla all.

Lõpetuseks elu kõige suurem motivaator — armastus! 

Tegelikult on inimesed teie ümber ennekõike mõistvad ja toetavad, eriti kui te neile kogu tegeliku taustaloo ära räägite. Mis veel olulisem, kui loobute või vähendate suitsetamist ja alkoholi tarbimist olulisel määral ning alustate liikumisega, siis mis teiega juhtub, on see, et teie elu muutub palju värvilisemaks. Kaal langeb, nahk ja silmavaade muutub selgemaks, teie nahk lõhnab meeldivamalt. Toidul on lõhn ja maitse, te jaksate füüsiliselt rohkem ja ühel hetkel vaatab peeglist vastu kui mitte noor Adonis, siis 10 aastat noorem teie ise. Ning enne, kui arugi saate, on teie naine ise teid sealt tuhvli alt tagasi välja sikutanud – otse oma sängi ning ka see pool elust pakub taaskord kordades sagedamini ja pikemalt rõõmu, kui veel alles hiljuti. Mõlemale!

Vot hoopis sellest rääkige oma irvhammastest keskealistele sõpradele seal saunalaval ja vaadake, mis nägu nad selle jutu peale lähevad. Või siis pigem mitte, sest need kadedad pilgud, mis teie naist saatma hakkavad, võivad teile asjatut stressi juurde põhjustada ja seda pole vaja.

Kui nüüd keegi, kes ennast siin loos ära tundis, tahaks minu ettevõetud teekonnal minuga kampa lüüa, siis pange omale aeg kohtumiseks kirja.