/nginx/o/2024/04/22/16023392t1h0d56.jpg)
Üle 340 000 inimese hõlmavas Soome uuringus selgus, et geneetiliselt tugevama lihasjõuga inimesed, kellel on kõrge eelsoodumus käe surumisjõule, haigestusid kuni 23 protsenti vähem levinud haigustesse ja neil oli pikem eeldatav eluiga. Teadlased usuvad, et personaalne geneetiline teave lihasjõu kohta aitab arstidel paremini tuvastada teatud terviseriskidega inimesi.
Uurimuse viis läbi Päivi Herranen, sporditeadlane Jyväskylä ülikoolist, ja see on esimene väga suuremahuline uurimus, mis käsitleb lihasjõu geneetilise eelsoodumuse ning erinevate haiguste vahelist seost.
Uuring hõlmas 342 443 inimest FinnGeni andmekogust, mis sisaldab Soome biopankade tervise- ja geneetilisi andmeid. Osalejad olid vanuses 40 kuni 108 aastat, kusjuures naisi oli 53 protsenti.
Teadlased kasutasid haardejõu polügeenset skoori, mis kokkuvõtlikult näitab sadade tuhandete geneetiliste variantide mõju. Analüüsides inimesi, kelle käe surumisjõudu väestasid või nõrgestasid geenid, leiti, et kõrgema polügeense skooriga inimestel oli väiksem suremus südamehaigustesse ja madalam üldine suremus. Tuvastatud mõju oli siiski tagasihoidlik.
Lisaks oli kõrgem skoor seotud väiksema riskiga paljude uuritud haiguste ja seisundite puhul. Näiteks oli kõrgema skooriga meestel ja naistel väiksem depressioonirisk ning naistel madalam kehamassiindeks. Kõige märkimisväärsemad tulemused olid polüartroosi ja vaskulaarse dementsuse riski vähenemisel.
Autorid märgivad uurimuses, et lihasjõud, kognitiivsed funktsioonid ja depressiivsed häired võivad osaliselt olla reguleeritud sama geneetilise mehhanismi alusel, mis rõhutab piisava lihasjõu säilitamise tähtsust kogu eluea jooksul.
Teadlased järeldavad, et kuigi PGSi kasutamine kliinilises praktikas ei pruugi olla otstarbekas, võib see olla väärtuslik tulevastes uuringutes, et teada saada, kuidas elustiil, nagu füüsiline aktiivsus, mõjutab inimese loomupärast võimet haigustele vastu seista.
Samuti on vaja täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, kas inimese geneetiline eelsoodumus lihasjõu suhtes mõjutab treeningreaktsioone ja treenitavust üldiselt.
Uuring avaldati ajakirjas Gerontology: Series A.
Allikas: Sciencealert