Lämbumist põhjustav nakkushaigus pressib Euroopasse tagasi

Vaktsineerimisega välditavad nakkushaigused tõstavad pead. Foto: Shutterstock

Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) avaldas andmed, mis näitavad vaktsiinvälditavate haiguste, nagu leetrid ja läkaköha, juhtude sagenemist pärast Covid-19 pandeemia aegset langust. Pead tõstavad vargsi ka difteeria- ja mumpsijuhtumid.

ECDC direktor dr Andrea Ammon ütles teadaandes: «On masendav näha, et vaatamata aastakümnete pikkusele hästi dokumenteeritud vaktsiinide ohutusele ja tõhususele, on Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riigid ja kogu maailm endiselt silmitsi mitme vaktsiinvälditava haiguse puhanguga.» Vaktsineerituse kõrge taseme saavutamine ja hoidmine on ta sõnul koos haiguste seire ja kiire reageerimisega jätkuvalt parim viis haiguspuhangute ohjamiseks. «Vaktsiinid on kaitsnud paljusid põlvkondi ja peaksime tagama, et see on jätkuvalt nii.»

Leetrite juhtude arv hakkas tõusma 2023. aastal ning see trend on jätkunud mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. 2023. aasta märtsist kuni 2024. aasta veebruari lõpuni on registreeritud vähemalt 5770 leetrite juhtumit, sealhulgas vähemalt viis surmajuhtumit.

Suurim risk on alla üheaastastel imikutel, kuna nad on vaktsineerimiseks liiga noored – neid kaitseb kogukonna haiguskindlus. Leetrid levivad väga kergesti, seega on vaja kõrge vaktsineerimisega hõlmatus. Leviku vältimiseks peaks vähemalt kahe leetrite vaktsiini doosiga olema kaitstud vähemalt 95 protsenti elanikkonnast.

Alates 2023. aasta keskpaigast on mitmes Euroopa Liidu ja Euroopa majanduspiirkonna riigis teatatud läkaköha juhtude sagenemisest.

Esialgsed andmed näitavad haigusjuhtude enam kui 10-kordset kasvu aastatel 2023 ja 2024, võrreldes 2021. ja 2022. aastaga. Vaktsineerimiseks liiga noorte imikute parimaks kaitseks läkaköha vastu, mis võib olla neile surmav, on siingi elanikkonna üldine vaktsineeritus. Vaktsineerimine raseduse ajal võib kaitsta ka imikuid.

Kuna liikmesriikides esineb jätkuvalt vaktsiinvälditavate haiguste puhanguid, tehakse olukorra parandamiseks pidevalt jõupingutusi. ECDC eksperdid soovitavad inimestel nõu pidada tervishoiuteenuse pakkujaga, veendumaks, et enda ja pereliikmete vaktsiinid on ajakohased.

Veidi on sagenenud ka mumpsijuhtumid. 2022. aastal teatas 27 Euroopa majanduspiirkonna riiki 2593 mumpsijuhtumist. Üldine määr oli 0,7 juhtu 100 000 inimese kohta. 2021. aastal täheldati 0,4 juhtumit 100 000 elaniku kohta.

Difteeria, lämbumist põhjustada võiv haigus, on Euroopa majanduspiirkonnas haruldane. 2022. aastal teatati ECDC-le aga 359 difteeriajuhtumist. Vähemalt 85 protsendil juhtudest oli tegemist nahadifteeriaga.

2022. aastal tuvastati 1149 invasiivse meningokoki haiguse juhtu, sealhulgas 110 surma. Kõik Euroopa majanduspiirkonna riigid teatasid meningokoki juhtudest, samas kui 2021. aastal oli 612 kinnitatud juhtumit ja 48 surma.

Mis on difteeria?

Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae. Inimene on difteeriatekitaja ainus peremeesorganism.

Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tüüpiliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silma või genitaalide limaskesti. Haigus võib lõppeda surmaga. Nakatunud koest eritub mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt.

Mikroobi poolt produtseeritud eksotoksiinid levivad vereringe kaudu organismis, kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise ja komplikatsioonide tekke. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Tüsistused võivad tekkida neerudes, südames ja närvisüsteemis, võib esineda ka pehme suulae lihaste halvatus ja kopsupõletik.

Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ja kinnitunud aluskoele ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Palavik ei ole tavaliselt kõrge.

Peamised kliinilised sümptomid on:

• tursunud lümfisõlmed
• kurguvalu
• neuropaatia
• häälekaotus
• köha
• hingamispuudulikkus
• neelamisraskused

Mis on mumps?

Mumps ehk parotiit on piisknakkusena leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on viirus ja mida iseloomustab üldintoksikatsioon, süljenäärmete kahjustus, harvem esineb teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.

Haiguse levinuim väljendumisvorm on kõrvasüljenäärmepõletik ehk parotiit, mis võib olla ühe- või mõlemapoolne. Haigus algab tavaliselt lühikese prodromaalperioodiga (1–2 päeva), mil esineb peavalu, halb enesetunne ja isutus. Edasi tõuseb kehatemperatuur 38–39 °C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks algul ühel, sageli 1–2 päeva pärast ka teisel pool.

Tursunud näärme kohal nahk ei puneta, on sile ja läikiv. Komplemisel tundub tursunud nääre tainataoliselt pehme. Mälumine ja neelamine on takistatud. Kahjustuda võivad ka teised näärmed (sugunäärmed, kõhunääre, kilpnääre jt). Mumpsiviirus läbib suhteliselt kergesti ka hematoentsefaalse barjääri.

Allikas: Terviseamet