Perearst: vaata, millised vaktsiinid võiksid lapsel praeguseks tehtud olla

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega koroonapandeemia järel järsult langenud. Nüüd on õige aeg üle vaadata, millised vaktsiinid võiksid vaktsineerimiskalendri järgi lapsel praeguseks tehtud olla ning milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu on edasi lükkunud või ära jäänud, kirjutab Eesti perearstide seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Erinevate riikide immuniseerimiskavad võivad erineda vastavalt sellele, milline on nakkushaiguste alane olukord ja tervishoiukorraldus. Kindlasti mõjutavad seda ka majanduslikud võimalused ning prioriteedid tervishoius.

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja B-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sealhulgas kuni 7-aastastele lastele.

Mõne haiguse kulg on kõige raskem just imikueas

Sünnitusmajas vaktsineeritakse lapsi esmalt tuberkuloosi vastu. Vastsündinud lapsi on oluline varakult vaktsineerida, kuni laps ei ole veel tuberkuloosibakteriga nakatunud. Veelgi enam, osa haigusi, mille vastu vaktsineeritakse, võivad kulgeda lastel eriti raskelt – näiteks võib tuberkuloosibakter põhjustada lastel väga raskekujulise ajukelmepõletiku.

Kahe kuu vanuses alustatakse väikelaste vaktsineerimist rotaviiruse vastu. Rotaviirusnakkus on üks levinuimaid ägeda kõhulahtisuse põhjusi imiku- ja väikelapseaes. Mida noorem on laps, seda raskemini võib rotaviirusnakkus kulgeda. Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti kujuneda ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu vajab laps haiglaravi.

Liitvaktsiin annab korraga kaitse mitmete haiguste vastu

Lapse kolmandal elukuul alustatakse vaktsineerimist kuue haiguse vastu: difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ehk lastehalvatuse, B-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi. Näiteks läkaköha kulg on kõige raskem just imikueas. Samas on ka rohkem kui pool B-tüübi hemofiilusbakteri põhjustatud rasketest haigusjuhtudest esinenud just alla üheaastastel lastel ning imiku- või väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik ja maksatsirroos.

Nende haiguste vastu vaktsineerimiseks kasutatakse liitvaktsiini, mis kaitseb last samaaegselt kõigi kuue haiguse eest ning vähendab oluliselt lapse süstimiste ja arstivisiitide arvu. Liitvaktsiini üks süst tekitab lapsele vähem stressi ja valu kui kolm-neli eri ajal tehtud süsti ning ka lapsevanematel tuleb perearsti ootesaalis märgatavalt vähem aega veeta.

Lapse esimese kahe eluaasta jooksul tuleb kordussüst difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-tüübi hemofiilnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu saada veel kolmel korral. Hiljem tehakse vaktsiini difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu veel 6-7-aastaselt ning difteeria, teetanuse, läkaköha vaktsiini 15-16-aastaselt. Täiskasvanueas soovitatakse korduvvaktsineerimist difteeria ja teetanuse vastu iga 10 aasta järel.

Leetrid võivad lõppeda surmaga veel tänapäevalgi

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse esimest korda 1-aastaselt ning kordussüst tehakse 13-aastastele. Leetrid on veel sel sajandilgi põhjustanud mitmes Euroopa riigis vaktsineerimata laste surmasid. Leetrid on ka ülinakkavad – leetrite haige võib nakatada keskmiselt 12–18 vastuvõtlikku inimest. Punetised on lapseeas ja ka täiskasvanutel üldjuhul kerge kuluga, kuid haiguse tõsidus on seotud just kaasasündinud punetiste sündroomiga. Punetiste põdemine raseduse esimesel kolmandikul võib 90-protsendilise tõenäosusega põhjustada pimeda, kurdi, südamerikkega või vaimse arengupeetusega lapse sünni. Selleks, et ennetada punetiste, leetrite ja mumpsi haigestumist ning nende tingitud ohtlikke tüsistusi, on vaja alustada vaktsineerimisega juba väikelapseeas.

Kuni kooliealiseks saamiseni teevad väikelaste vaktsineerimisi perearstid või -õed. Kooliealisi lapsi ja noorukeid vaktsineerib üldjuhul kooliõde. Koolis vaktsineeritakse inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu. HPV-vastane vaktsiin on 2024. aastast tasuta kõigile 12-18-aastastele poistele ja tüdrukule ning aitab ennetada HPV-st põhjustatud vähi teket suuõõnes ja genitaalpiirkonnas.

Vaata oma lapse vaktsineerimise seis üle

Iga lapsevanem soovib hoida ja kaitsta oma last haiguste eest. Haiguste ennetamine vaktsineerimisega on alati ohutum ja parem kui riskida ohtlike nakkushaiguste tõsiste tagajärgede ja tüsistustega.

Ei ole leitud seost, et vaktsineerimata lapsed põeksid vähem ülemiste hingamisteede nakkusi kui vaktsineeritud lapsed, neid võib ikka esineda 10–12 korda hooaja jooksul ja see on normaalne. Sageli lükatakse lapse vaktsineerimist edasi erinevate külmetusnähtude tõttu. Vaktsineerida võib, kui ei ole palavikku – kui laps tunneb end muidu hästi, siis väike nohu ja köha pole takistuseks.

Tõsi on, et vaktsineerimise järel võivad esineda kõrvaltoimed, kuid need on enamasti kerged ja mööduvad paari päeva jooksul ilma ravita. Haigused, mida vaktsiinidega vältida saab, võivad kulgeda raskelt ja lõppeda ka surmaga, mistõttu vaktsiinist saadav kasu on kindlasti suurem.

Soovitan kõigil koos oma perearsti või pereõega üle vaadata, milliste vaktsiinide tegemine on edasi lükkunud või ära jäänud ning need esimesel võimalusel ära teha. Alati on võimalus vaktsineerimisega jätkata. Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, see on võimalus, mida riik pakub oma elanikele nende kaitsmiseks vaktsiinvälditavate haiguste vastu.